Taaramäe rahulolevalt: operatsioon õnnestus! On tunda, et õhk pääseb paremini läbi
Tartus, pisut enam kui kaks nädalat tagasi ülemiste hingamisteede operatsioonil käinud profijalgrattur Rein Taaramäe tunneb, et lõikusest oli kasu. Kõri sisemusest eemaldati Taaramäel teatavasti limaskesta väljaveninud osad, mis takistasid õhu liikumist ja treeningutel on efekti koheselt märgata.
Võistlusrajale Taaramäe ülemäära kiirelt siiski ei kipu. Cofidise tiimijuhtide soovitusel teeb ta esimese stardi alles 15. aprillil Prantsusmaal.
Taaramäe kirjutab Paf.com blogis:
Kõik on läinud hästi ja kiiresti. Nädala jagu päevi pärast lõikust oli kurgust kadunud neelamiskibedus. Väsimus, mis pärast operatsiooni mind 4-5 päeva painas on samuti ammune minevik. Nädal tagasi käisin veel Kuperjanovi tänaval nina- ja kurgukliinikus kontrollis. Öeldi, et paar nädalat veel ja siis võib juba lõõtsa tööle panna ning kõvemini pingutada. Ühe lausega öeldes - kõik on 100% hästi läinud ja ausalt öeldes on tunda, et õhk pääseb paremini läbi.
Alguses kisasin välja, et äkki õnnestub startida 28.-29. märtsil toimuval Criterium Internationalil, kuid tulin maa peale tagasi ja sain aru, et vara veel! Unistasin siis, et avapaugu teen La Sarthe velotuuril, mis algab 8. aprillil, kuid sellele loole tõmbas tiim kriipsu peale. Põhjenduseks öeldi, et taastu veel üks nädal. Pole ka paha variant, sest tahaks kindla peale välja minna. Uued sõidud teen siis 15.04 Paris-Chamembert, 19.04 Tour de Finistere ja kolmas klassik 23.04 La Fleche Wallone ning sinna otsa tulistan kümnepäevase Türgi velotuuri, mis algab 27.04. Kindlasti esimestelt võidusõitudelt midagi oodata ei tasu, sest selleks, et mootor korraliku häält hakkaks tegema, tuleb ta enne sisse sõita. Loodan, et tervise jamad on minevik ja Türgi velotuuril saan juba mingid jalad alla, eks näis!!!
Erich Perneri kuldsed sõnad: “Pole mäge vajagi, pane vastutuult”
Monacos ronin aeg-ajalt tõusu, mille nimeks on Col de Turini. Üles saamiseks läheb aega umbes 1h 30min ja kiirus jääb 20-25 km/h vahele. Vatte ajan tihti 260-280W ja tõusu pikkus on 28 km. Minu välismaa kodu pikim tõus!
Ükspäev sõitsin trennis Tartust Puhja poole, kust edasi virutasin Võrtsjärve äärde Rannusse, sealt Rõngu ning Pikasilla. Tartust alates oli selline vastu-küljetuul, et pidin terve aja sõitma eest väikse hammasrattaga ja vahepeal puhus küljetuul mind täitsa tee pealt välja! Esimese 75 kilomeetriga, mis ma sellel päeval maha nühkisin, oli mu keskmine kiirus 24 km/h, keskmised vatid 260 ja aeg nats üle 3h. Põhimõtteliselt oli tunne nagu oles kühveldanud 3-tunnist mäge. Saab ka kodumaal Alpe vallutada!
