Osalejaid oli kokku 12, klubidest olid kahe esindajaga teadmisi kogumas Rein Taaramäe rattaklubi, Spordipartner, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ja CFC, neile lisandusid Pelotoni ja KoMo treenerid ning samuti kaks treenerit Lätist.

Kogu koolituse vältel oli põhirõhk praktiliste sõidu- ning juhendamisoskuste omandamisel ja lihvimisel, see aga tähendas peaaegu pidevat ratta seljas istumist. Vähestel hingetõmbehetkedel siirdusid osalejad klassiruumi, kus tutvustati treeningplaanide koostamist ning anti noorte sportlaste õigeks ja eakohaseks treenimiseks vajalikke juhiseid.

Et treenereid nende mugavustsoonidest välja raputada ning sundida uut moodi mõtlema ja tegutsema, oli Keith ette valmistanud võistlusraja, kus mängiti läbi mitmeid erinevaid võistlusolukordi. Rõõm oli näha, et ka treeneritele oli omane soorituspinge ja sportlik viha, kui kõlas stardivile, siis sõber sõpra ei tundnud ja paugutati kogu raha eest. Selliste olukordade läbi mängimine avas treenerite silmad ning loodetavasti on oodata sarnaste võtete kasutusele võttu ka klubilistes tegevustes. Et aga võistlusolukordades hakkama saada, oli eelnevalt vaja omandada korralikud tehnilised oskused, olgu selleks siis ratta seljast mahatulemine või pealehüppamine, treppidest üles jooksmine, takistuste ületamine, kurvitamine või stardist kiiresti minema saamine. Ning uskuge või mitte, see ei olnud sugugi nii lihtne nagu paberile kirjutatud juhistest arvata võis.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli väga kasuliku, kuid samas lõbusa koolitusega, kus õpiti palju nii enda oskuste kui teiste õpetamise kohta. Täiendkoolituse läbiviimist toetasid Hasartmängumaksu Nõukogu ning Eesti Jalgratturite Liit.