Hispaania velotuurile ta tahab minna, aga Tour de France’i oma selle hooaja plaanidesse ei sobitaks.

„Pigem tahab meeskond, et ma sõidaks ja ma ise olen andnud ei-vastuse. Ma tõesti ei taha sinna minna, sest vajan moraalset puhkust. Touril on kõik nii närviline, et seda võidusõitu rattal on väga raske nautida,“ rääkis Taaramäe täna Tartus toimunud pressikonverentsil. „Oled esimesed kümme päeva nii pinges ja väldid kukkumisi, sõidad hirmupiiril. Giro ja Vuelta esimesed nädalad on profiili poolest raskemad, aga Tour on palju närvilisem, kuna neid kukkumisi on lihtsalt nii palju,“ võrdles ta.

Etapivõit uusi lepinguläbirääkimisi toonud pole, kuna tal on praegu käimas kaheaastase lepingu esimene aasta. „See võit minu aktsiaid tõstnud pole. Ma olen mõelnud, et kes ma üldse olen? Tean, et olen 29-aastane kõva jalgrattur. Minu aktsiad kukkusid väga palju siis, kui saadi aru, et ma pole suurte velotuuride sõitja. Ma olen hea jalgrattur, aga see kuues käik, mis mul vahepeal sisse tuleb, pole mul terve hooaja jooksul. Minu spetsialiteet on velotuuride sees rasked mägietapid,“ lausus ta.

Ohtralt kiidusõnu jagus Taaramäel Tanel Kangertile, kellega koos Giro eelviimasel etapil suuri tegusid tegi ja keda lapsepõlvesõber maailma parimaks abimeheks peab. „Kangert võiks ise sõita suurtel velotuuridel esikümnesse. Ta on abimehena lõpetanud mitu tuuri 20 parima seas. Kadestan tema puhul seda stabiilsust, mida minul ei ole. Mul on ainult see kuues käik - heal päeval võin alistada maailma parimad, aga tihtipeale jääb stabiiilsusest puudu.“

„Kui ta saaks alati keskenduda ainult endale, siis mõnel aastal oleks ta kindlasti jõudnud kuue parima hulka ja hea õnne korral ka poodiumile. Ma loodan, et Tanel proovib midagi muud. Kahjuks on ta oma ametiga nii rahul ja igaühel on muidugi oma valik. Ta on kindlasti kõige parem töömees maailmas, aga eks me ootame kõik midagi muud,“ rääkis Taaramäe.