"Tegin hea soojenduse: 35 minutit ning kui aeg oli minna, siis olin valmis. Soojenduse ajal tundus jalg hea olevat, aga kui stardipukilt alla tulin, siis tundsin kohe, et kurat no ei saa seda jõudu kätte mis tavaliselt on. Umbes 30 W oli jalast puudu," kirjutas Taaramäe paf.comi Ratta-Rambo blogis.

"Punnitasin siiski kilomeeter kilomeetri haaval ja võitlesin oma valusate jalgade vastu, kuid hoopis raskem oli teadmine, et jõudu pole nii palju, kui vaja oleks. Vot see tegi haiget. Sellistel hetkedel tuleb enda ajule sõna otseses mõttes molli anda ja öelda: Ei koti, ikka annan endast kõik, mis sest, et tunne oleks nagu sõidaks viimase koha peale. Vot ei sõida. Punnin, punnin ja piitsutan ennast nii palju kui võimalik. Kui üle joone sain, vaatasin, et kompul on 375 W (tavaliselt tuleb sellisel temposõidul 410-420 W). Koht polnudki väga hull."

"Pool tuuri ja lihtsaim osa velotuurist möödas. Homme puhkame ning siis algab tuuri raskeim osa – Alpid ja Püreneed. Olen tänase ja eilse üle ehk pettunud, kuid samas ka uhke, sest ära imedes sõitsin lõpuni ja rasketel momentidel alla ei andnud. Kuid uhkust võib ehk tunda suurepärase etapi üle, mis tegin Blanche de Belle Ville’il. Loodame nüüd kõik koos, et jalad hakkavad suure koormusega harjuma ja edasi saab minna vaid paremaks."