Rein Taaramäe sihib esimest Tartu rattaralli võitu
Vändrast pärit rattaäss on Eesti jalgrattaspordi püha graali lõpetanud korra kolmandal ja korra neljandal kohal, aga kõige kirkam autasu on mehe auhinnariiulilt veel puudu.
Rein, millised on sinu esimesed mälestused seoses Tartu Rattaralliga?
Kasvasin rattaralli kõrval üles. Mäletan, et kui esimest korda Raekoja platsilt startisin, siis olid tilgad ikka püksis. Esimene rattaralli, mida teadvustasin ja mis tuli hiljem televiisorist järelsaatena – ma lindistasin seda ja vaatasin kuu aega järjest iga päev pärast kooli ja enne trenni.
Oled sa seekordse rattaralli rajaga juba kursis?
Vaatasin rajavideot ja tundus, et see on Tartu Rattaralli ajaloo kõige mägisem rada. Rajal on tänavu palju teid, mis on hiljuti ära asfalteeritud ja just need teevadki sõidu huvitavamaks ja mägedemeestele sobivamaks.
Kas selline rada võiks võrreldes varasemate, natuke klassikalisemate Tartu Rattarallidega sinu edušansse tõsta?
Kui ma võrdlen end enamike Eesti ratturitega, siis kohe kindlasti, sest meie jalgratturite jaoks võivad need põksukesed saada saatuslikuks. Palju oleneb ka sellest, kui palju tuleb starti mehi, kes osalevad Tour of Estonial. Nendel vendadel on juba selline tase, et tuuril sõitvate ratturite jaoks on rattaralli rada pigem lauskmaa. Arvan, et kuna rattaralli lõpp on sile, siis soosib rada ilmselt ikka sprintereid.
Minu puhul oleneb kõik hetkevormist. Kui vorm on hea, siis võin kindlasti võidu peale sõita, sest rattarallil ei tähenda sile maa automaatselt, et tuleb grupifiniš – on ju rattarallil varem tihtipeale tuldud finišisse uhkes üksinduses. Usun tegelikult, et rada ei mängigi erilist rolli, pigem oleneb rohkem ilmaoludest ja sellest, kui agressiivne sõit tuleb. Kui tuuri-meestel on jalg juba tühi ja õhtu varem käidud ka afterpartyl, siis on mul rattarallil oma värskema jalaga kindlasti šanssi.
Ehk siis Tour of Estonial sind ei näe?
Tour of Estonia stardijoonele ma kahjuks ei jõua, kuna enne seda on kavas kaks velotuuri. Tunnen, et mai viimasel nädalal oleks vaja natuke kosuda. Lisaks oleks kolm võistluspäeva (Tallinn-Tartu GP, Tartu GP ja rattaralli) minu jaoks liiga palju, sest kolm päeva pärast rattarallit on Prantsusmaal kavas juba uus velotuur. Rattaralli on minu jaoks tugev treening, kus võin ka võita. Kõik ju teavad ütlust, et võistlus on kõige parem treening. Ses suhtes on rattaralli minu jaoks täpselt õiges kohas.
Oled osalenud Tartu Rattarallil lausa kümnel korral, viimati 2011. aastal. Korra oled olnud kolmas, korra neljas. Eks tundubki üsna loogiline sihtida tänavu kõige kõrgemat poodiumiastet, või kuidas?
UCI punkte rattaralli kahjuks ei anna, aga rattaralli kinnipanemisega saaks kõvasti feimi juurde. Kui ma nüüd võidaksin enne rattarallit Tour de l’Aini, siis seda ei mäletaks keegi, aga rattaralli võit jääks kõigile meelde. Kui tulin rattarallil kolmandaks ja neljandaks, siis olin täielik noorrattur oma esimestel profiaastatel ja vanade kalade vastu oli tollal ikka päris raske sõita. Kes teab, äkki seekord tuleb võit ära.
Kui rääkida sinu võidunoolimise kibedaks tegemisest, siis kindlasti on igal noorema põlvkonna Eesti ratturil auasi Taaramäele ära teha.
Kindlasti. Siin ma kutsungi kõiki noori üles, et vahet pole, kes sa oled ja kui vana oled – kui grupis minu kõrvale ikka sõitma satud, siis ära austa mind, ära lase mööda. Iga võidusõitja peaks ajama oma asja, olgu tegu kasvõi 15-aastase noorukiga, mind ta kartma ei pea, peab tegema oma sõitu. Kui keegi mulle rattarallil küünarnukiga kogemata või tahtlikult pihta paneb, siis ma sellest väga suurt numbrit ei tee.
---
37. Tartu Rattarallil on tänavu kavas 135 ja 56 km pikkused distantsid, mis, nagu ikka, kulgevad Lõuna-Eesti maalilistel teedel. Rattapeo soodsaim registreerimisvoor lõppeb juba sel reedel, 27. aprillil.
