Nüüd tuleb aeg maha võtta ja Taaramäe enda sõnul ei võistle ta vähemalt kuu aega. "Kõigepealt vabandan, et infot kinni hoidsin, aga meeskond ei tahtnud pressiteatega kiirustada. Oodati nii-öelda õiget hetke. Võistluspaus tuleb päris pikk ja esialgu pean ka treeningutesse pausi tegema," rääkis Taaramäe Delfile.

"Päev pärast edukat Andaluusia velotuuri oli kõik super, siis toimus järsk pööre. Kardan, et korjasin viiruse lennujaamast üles. Vajusin ikka täiesti auku. Pariis-Nice´i läbimine oli sellises seisus tegelikult paras ime," on Taaramäe takkajärgi veendunud. Detailsemalt kirjutab ta juhtunust õige pea oma blogis.

Mida mononukleoos endast kujutab?

Mononukleoos on süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos on tavaliselt iseparanev viirushaigus, mille puhul ravi on harva vajalik, kirjutatakse terviseportaalis inimene.ee.

Mononukleoos levib inimeselt inimesele peamiselt sülje kaudu. Nakatuda võib näiteks suudlemisel - sellest ka haiguse inglisekeelne nimetus "kissing disease", samuti teiste inimestega samast pudelist või tassist joomisel. Õhu kaudu piisknakkusena viirus tavaliselt ei levi.
Mononukleoosi põdenud inimesed võivad viirust eritada sülje või uriiniga vähemalt aasta jooksul peale haigestumist. Viiruse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on umbes 4 - 8 nädalat.

Tavaliselt on mononukleoos kahjutu, mõne nädala jooksul täielikult paranev haigus.
Suurenenud lümfisõlmed muutuvad taas normaalseks umbes kolmandal haigusnädalal, kuid väsimus ja nõrkustunne võivad kesta veel mitu kuud. Üldiselt soovitatakse 3 - 4 nädalat peale haigestumist vältida füüsilist koormust, kuna suurenenud põrna rebenemine võib osutuda eluohtlikuks.