Hetkel viibib Loo treeninglaagris Portugalis, kirja teel oli ta lahkelt valmis vastama tema edasist käekäiku puudutavatele küsimustele.

Kõigepealt Martin siiski lõppenud hooajast. Kas võib öelda, et sa tegid arengus taaskord sammu edasi, ehkki olümpial jäi käimata? Jõuda hooaja jooksul maailma edetabelis esikümne piiri lähistele näitab, et sinu keskmine tase on selgelt tõusud.

Jah, võib nii väita küll, aga kindlasti pole seda teha võimalik ainult üksi või omal käel. Kõik lähedasemad inimesed on sellega seotud rohkem või vähem, sest üksi kõike ära teha ei jõua ja ega ka võistlustel käia pole võimalik. Peale Itaalia aastaid polnud mul mitu aastat treenerit ja proovisin siis ise midagi leiutada, aga nüüd sellest aastat treenin Karmen Reinpõllu kavade järgi ja koostöö jätkub ka uuel hooajal. Sellega seoses toimus oluline muudatus treeningutes- kogu rattatrenn käib võimsuse ehk wattide järgi.
Aasta algul ja ühtlasi ka olümpia kvalifikatsiooni tsükli lõpu osas olin väga heas vormis ja nii MK-sarjas kui ka EM-il sõitsin välja seni kõrgeimad kohad ning mõlemal korral jäi TOP10 vaid sekundite kaugusele. Sain esimese UCI HC kategooria võistluse võidu ja aasta peale kogunes 6 UCI sõitude esikohta. Hooaja sees mingi periood mahtusin ka UCI reitingutabelis 15 parema sekka.

Kui sügav okas jäi hinge olümpiale mittepääsemisest? Olgem ausad kvalifitseerumise süsteem oli üsna tobe, sest maailma reitingu TOP20 mees olümpiapääset ei saanud. Reaalselt hinnates olid sa ju kohta väärt.

Olümpia oli suur eesmärk muidugi, aga teadsin ikkagi kogu aeg, et see sinna pääsemine on üksiküritajale väga raske. Viimasel aastal panevad kõik riigid suuremad koondised välja, tehakse rohkem võistluseid ja mõningatel juhtudel käib punktijaht mitmes kohas korraga. Peale punktide kokku löömist prooviti mulle saada ka wild cardi, aga selle eraldamiseks põhjust ei nähtud. Tol hetkel olin UCI reitingutabelis 15 hulgas.
Okas jääb hinge küll, aga nende inimeste pärast, kes taustal palju aega kulutasid ja tööd tegid selle nimel, ja ka nende, kes mind rahaliselt toetasid. Tänu sellele sain maksimaalselt võistelda ja püüda kohta kuni kvalifikatsiooniperioodi lõpuni. Ei saa öelda, et mingi oluline võistlus jäi tegemata, mis oleks võinud midagi muuta. Täpselt samamoodi toetaja poolt antud sõiduvarustus ja rattad olid tipptasemel. Eraldi sooviks tänada Indrek Naruskit, kes väga keerulisel hetkel appi tuli, et tehtud plaanidega saaks edasi minna.

Mis saab uuest hooajast? Kus sõidad, mis on eesmärgid? Jätkamine ratturina oli kindel või kaalusid ka olümpiale mittepääsemise varjus lõpetamist?

Katsed ja läbirääkimised tehasetiimi sõitjaks saada on olnud ebaedukad ja sinna järgmiseks hooajaks sõitma ei saa. Tänase seisuga saan öelda, et sõidan mõne Eesti klubi/rattapoe vormis, nagu olnud viimased paar aastat. Hetkel on veel see lahtine, aga lähinädalate jooksul peaks selgus saabuma. Hooaeg pakkus palju häid emotsioone, kordaminekuid ja tegelikult motivatsioon (jätkamise osas). Hooaja lõpus olin tugevam kui varasematel aastatel, loobumise peale ei mõelnud.
Isiklikud eesmärgid on algaval hooajal seotud MK-etappide ja tiitlivõistlustega. Täpsemalt siis jõuda mõnel MK-etapil kümne hulk ja sama teha ka tiitlivõistlustel. Maailmameistrivõistlused toimuvad Austraalia vihmametsades ja kui sinna minna, siis suurepärane oleks koht esikaheksas. Eelkõige olenevad uue hooaja võimalused sellest, kui palju alaliidul on võimalik mind toetada. Uue asjana plaanitakse luua maastikuratta koondist, mis loodetavasti läheb käima ja saab kohe hea hoo sisse.

Milles seisneb sinu ja maastikukrossi absoluutsete tippude vahe? Ajalised kaotused ei ole enam suured, kas sa näed veel varu sealt kärpida?

Väiksem või suurem areng on toimunud igal aastal ja vaikselt on pidevalt paranenud ka tulemused. Ei mäleta, et oleksin ühelgi hooajal rohkem UCI kategooria võite saavutanud kui nüüd. Arvan, et lagi ühegi nurga alt veel ei paista. Endiselt on mul arenguruumi niiöelda igas elemendis. Kui ma niimoodi ei arvaks, siis selle asjaga ei tegeleks.

Miks sinusuguse tasemega mees ei pääse mõnda tehasetiimi? Kas sõitjate kohti on lihtsalt sedavõrd vähe või mängivad mingid muud nüansid?

Ega lihtne sellele vastata pole. Üks põhjus on kindlasti see, et tiime ja kohti on väga vähe. Teine oluline aspekt on see, kus need tiimid on registreeritud ja kes neid tiime toetavad. See jällegi mõjutab seda, kes sinna sõitma võetakse. Selles mõttes pole Eesti oma asukoha ja väikese turuga ahvatel ühelegi tiimile. Isegi kui siin korraldataks rahvusvahelisi sõite siis juba kohale tulek on ülikulukas. Lisaks väga nigelad väljavaated uue toetaja leidmiseks ja niisamuti toodete müümiseks.
Kindlasti võiks teoreetiliselt isikliku sponsori või sponsorite olemasolus asja muuta või siis mõjutada. Ilmselt on igal tiimil mingisugune rahanumber, mille eest sinna sõitma saaks.

Eesmärgid pikemas plaanis. Oled jätkamas järgmise olümpiani? Vanus 28 lubaks sõita ka mitu olümpiatsüklit.

Võtan aasta korraga ja võimalusel jätkaks järgmise olümpiani. Kas see ka võimalikuks osutub, ei sõltu eelkõige minust. Kui mõelda järgmisest hooajast kaugemale, siis maailmakarika etapi poodium ja tiitlivõistluste medal. Kogu asja keerukusele vaatamata sooviks tulevikus sõita mõnes tehasetiimis.

Kuidas hooajaks ette valmistad ja millal eed esimesed stardid?

Uueks hooajaks proovin paremini valmistuda ja talve perioodil soojemas kliimas trenni teha. Kodus Terevisiooni vaadates hoidis Lissabon regulaarselt Euroopa kõige soojema pealinna tiitlit. Osalt sealt tuli ka mõte Maaris Meieriga kontakteeruda ja uurida temalt treeningvõimaluste kohta. Detsembris esimestest päevadest alates olengi Portugalis treeninud. Olud ja ilm on olnud väga head ja plaanin siia kanti treenima tulla ka edaspidi. Kindlalt võistlushooaja avastarti pole paika pandud, aga suure tõenäosusega saab see olema märtsi lõpus või aprilli alguses.