KOMMENTAAR | Absurdihuumor. Eesti aasta meesrattur on koduses reitingus 32. kohal, esikümnes pea 70-aastane seeniorsportlane
Eesti jalgratturite liit hõikas värskelt välja 2018. aasta parimad. Meeste hulgas tunnistati viiendat korda tiitli vääriliseks Tanel Kangert, kes oli otsuse üle imestunud ja kergelt isegi nördinud. Enda meelest ta parim polnud ja sellise teadmise juures esile tõstmine tekitab ebamugavust. Eelkõige kolleegide ees.
Kes Kangerti esile tõstis? Jalgratturite liidu treenerite nõukogu, kelle otsuse kinnitab alaliidu juhatus. Treenerite nõukogu tugineb oma valikutes varasemalt paika pandud reglemendile ehk raamistikule, mis on justkui kompetentsile tuginedes ja heas usus kokku lepitud.
Selles raamistikus on päris mitu punkti, mis peaks aitama langetada õiglast ja mõistlikku valikut. Mullu lisati sinna klausel, et tiitlivõistluste kõrval lähevad arvesse ka tulemused olulistelt rahvusvahelistelt jõuproovidelt. Et natukenegi tasakaalustada tiitlivõistluste poole kaldu olemist, sest jalgrattasporti vähegi tundvad inimesed saavad aru, et valdava enamuse elukutseliste jaoks (toim. - silmas peetud eelkõige maanteeproffe) pole tiitlivõistlused määrava tähtsusega. Need on tavapärased võistlused pikas jorus. Võistluspäevi tuleb hooaja peale 50 ja enam.
Kuigi Kangerti parimaks valimise puhul tõsteti esile maailmameistrivõistluste 21. kohta eraldistardis, siis pigem võinuks rõhuda Šveitsi velotuuri 11. või Tour de France´i 16. kohale. MMi tulemus oli Kangerti jaoks puhas pettumus, eesmärgid olid märksa kõrgemad. Ja järsku on ebaõnnestumine väärt aasta parima tiitlit!
Aga see selleks, huvitavam osa parimate valimisest alles tuleb.
Valikute tegemise reglemendis on sees ka klausel - tõsi, tähtsuselt alles neljandal pügalal - mis märgib, et arvestada tuleb ka Eesti individuaalset reitingutabelit. Selles reitingus on Kangert 32., meesratturitest 27. kohal! Tänavuse hooaja punktitabeli alusel on ta kaugel maas Martin Loost, Rein Taaramäest, Aksel Nõmmelast, Gert Jõeäärest ja Mihkel Räimest. Reitingu esikümnes on tervelt neli harrastussportlast, neist üks pea 70-aastane seeniorsportlane. Ja sellist tabelit arvestatakse parimate valikul? Kui see ei ole absurdihuumor, siis mis see on?
Kindlasti ei saa öelda, et Kangerti parimaks nimetamine oli vale, aga kogu see valiku tegemise protseduur paistab üks pudru ja kapsad. Kuidas saab parimaks nimetatud mees koduses reitingus, vabandust väljenduse eest, olla karupe...s. Midagi ei klapi, kohe totaalselt ei klapi. Kusjuures parimate valiku puhul tunnistavad võitjad juba mitmendat aastat järjest, et pigem väärinuks austavat tiitlit keegi teine. Vaevalt, et see on märk liigsest tagasihoidlikusest, pigem viide sellele, et valikuid tuleks teha teistsuguste kriteeriumide alusel.
