Uurisime Astana profiklubi endiselt spordidirektorilt Jaan Kirsipuult finišilahenduse kohta, kus võit napilt käest libises. Kas Kangert lasi läbi ka mõne apsaka?

"Võimalik, et talle anti meeskonna poolt luba minna liiga hilja. Ta suutnuks laskumisel suurema vahe sisse sõita. Lõpukilomeetritel Kangert midagi valesti ei teinud, niipalju kui telepildist paistis. Kartsin pisut, et ta veab võidule Franco Pellizotti, aga itaallane oligi raskustes või teisipidi Kangert selgelt tugevam. Tundub, et ta läheb järjest paremasse hoogu, mis on ka loogiline. Hooaja alguses võistles ta väga vähe ja võistluspraktika puudumine andis esimesel nädalal kindlasti tunda," hindas Kirsipuu.

Lisaks jõu- ja ilunumbritele Giro 12. etapil avaldas muljet Kangerti laskumisoskus vihmamärjal rajal. Ta pääses korduvalt laskumistel vahega ette ning see kõik toimus kuidagi mängleva kergusega. "Eks ta riskis natuke rohkem ja teisest küljest näitab see värskust. Tõusud ei olnud teda ära kurnanud, mõte töötas ja ta oli oma otsustes adekvaatne. Ja mis siin salata, eks tal jalad sügelesid. Silmnähtavalt ta ootas korraldust, et tohiks etapivõidu nimel kaasa rääkida. Usun, et ta läheb laupäevast eraldistarti (59 km) täiega panema ning ma ei imestaks, kui ta selle "põlema" paneb," uskus Kirsipuu suurde võimalusse.

Kaks aastat tagasi oli Kangert Itaalia velotuuril eraldistardis kolmas, ette jäid vaid praegune tunnisõidu maailmarekordimees Alex Dowsett ning temposõiduäss Bradley Wiggins. Ka siis oli tegemist pika eraldistardiga (54 km).