Sa oled kolmel suurtuuril järjest kuulunud Nibali kaaskonda. Sõitnud just neid suurtuure, kus Astana esinumber stardis. Tulemusteks Giro esimene (2013), Vuelta teine (2013) ja Touri esimene koht. Pea perfektne töö. Kas Nibalil ja tiimi juhtkonnal on sinu suhtes absoluutne usaldus, oled nii-öelda kindel mees, kes teeb oma alati ära?

Ju ma siis olen piisavalt universaalne. Minust on abi mägedes ja näiteks meeskonnasõidus. Ei ole iseloomult ka just kõige pretensioonikam tüüp. Aga usalduse taga peavad olema reaalsed numbrid, tulemused. Kui ikka sõita ei jõua, siis meeskonda asja pole.

Velotuuri otsustaval kolmandal nädalal olid kõigil Püreneede etappidel alati Nibali viimane abimees. Kas sellesse rolli tõusmine oli kõige otsesemalt seotud tiimikaaslase Jakob Fuglsangi kukkumisega või pandi see paika mingitel muudel alustel?

Pigem oli põhjus ikka Fuglsangi kukkumine. Haavadest paranemine röövis taanlase organismilt jõudu ja taastumine samuti kannatas. Mul endal oli Püreneedes selgelt parem tunne kui Alpides. Olin ülesannete kõrgusel. Ütleme nii, et Alpides polnud ma kaugeltki nii hea, kui ise lootsin.

Kui nüüd üritada natukenegi Astana mehi pilvedelt alla tuua, siis ütleks, et Alejandro Valverde Movistari abivägi oli mägedes isegi sutsu parem kui Astana oma. Või ma eksin?

Mulje võib-olla petlik, sest abimeeste roll sõltub meeskonna valitud taktikast. Kuna meie liider oli sedavõrd kõva, siis meil puudus vajadus teda vedada finišini välja. Arvan, et olime väga ühtlane meeskond ja seda tegelikult ju ongi vaja. Iga rolli jaoks alati mees või kaks olemas. Näiteks Nibali neljanda etapivõidu järel, kus ta 10 km enne lõppu üksinda ründas, tegi meeskond perfektse töö. Kuidas hoiti jooksikutega vahet, kuidas tõusudel töötati. Teiste tiimide bossid tulid meid pärast kiitma, et väga vinge töö kogu meeskonna poolt.

Loe pikemalt homsest Eesti Päevalehest.