Allan Oras: Kui kaks paremat gaasi põhja panevad, siis on suht pees
Orase mõtted:
"Esimene etapp, Cairns - Lake Tinaroo. Pidi olema 98 km, aga igasuguste viperuste kiuste tuli 65 km. Nimelt 17 km pärast ametlikku starti ja peale esimese tõusu ületamist oli looduspargi värav suletud. Sealt edasi sõideti rahulikult esimesse toitlustuspunkti, oodati kogu rahvas jälle kokku ja siis anti uus ametlik start. Ega, kui aus olla, siis meile oli hea, et esimesel tõusul toimunud selektsioon arvesse ei läinud. Tõus läks kohati ikka nii loodist välja, et käigud olid kõik vasakul ehk kõige kergema peal. Peale uut starti oli tegelikult jälle sama seis, mis esimesel tõusul toimus. Kaks meest on ikka peajagu teistest üle (Bart Brentjens - Atlanta olümpiavõitja ja šveitslane Urs Huber - maastikurattamaratoni MMi pronks 2008. aaastal) ja tõsiselt mängivad ülejäänud seltskonnaga. Kui need ikka gaasi põhja panevad, siis on ikka suht pees. Loodame, et siledamatel etappidel saame me ka natuke laiata. Lootma peab."
"Tõusumeetrite poolest oli esimene etapp kõige mägisem ka. Aga lõpptulemusest siis niipalju, et Allan 5., Jass 6. ja Kelk 7. Tulid koos Jassiga. Aga kuna nad võistlevad veel omakorda Master2 kategoorias (M40), siis on nad oma arvestuses esimene ja teine. Nibin-nabin Jass veeres enne Kelku üle joone ja siis sai ta selga ka Master2 liidrisärgi. Tal veab, et ei pea iga päev põlve otsas särki pesema, sest iga päev saab tutika särgi juurde. Üldiselt, vahed olid esimese etapi kohta juba päris suured. Loodan ise veel pretendeerida poodiumi kõige madalamale astmele. Esimesel etapil oli kolmas mingi Kanada vend. Meeskondlikul tegime esimesel etapil küll puhta töö. Jassile polnud tegelt sellised mäed väga kontimööda, minu enesetunne polnud ka parimate killast. Suht sant tunne veel, aga ise arvan, et ajavahest. Pea ka lõhkus suht terve päeva. Kelk muidugi on hiilgevormis. Aga eks ta nüüd hästi treenitud, sest mõned nädalad on ta ju treener Jassi näpunäidete järgi tegutsend. Etapi lõppedes oli äge telklaager püsti pandud, aga paljulubatud suur telk, kuhu pidi vabalt mahtuma kolm inimest, on tegelikult ikka suht kitsas."
"Teine etapp, Lake Tinaroo - Granite Gorge, 70 km. Tundus, et suht haljaava etapp, aga esimene tõus jälle ca 15 km pikk, seejärel pikk laskumine ja siis suht sile kuni lõpuni. Tõusul tegid jälle Urs ja Bart kohe vehkat, kaasa sai veel Kanada kutt ja läinud nad olidki. Minul käis võistlus kuni lõpuni kohtadel 4-9. Olin etapil 5. Mingi austerlane pani finiši ära. Tunne oli juba parem kui eile, aga koht sama. Jass ja Kelk tulid kohe peale meid. Meeskondlikult kindlustasime liiderpositsiooni. Elamused on Austraaliast muidugi vägevad. Esimene etapp kulges pea kogu tee võimsates vihmametsades. Tohutu džungel ikka. Jass oleks kängurule otsa sõitnud. Teine etapp panime läbi banaaniistanduse. Tänases telklaagris saime karja Wallabidega (väike känguru) kokku. Homme tõotab tulla vähe siledam, aga pikk (144 km) etapp. Granite Gorge - Irwinebank (mingi aborigeenide põlisasula)."
