„Võidutunne oli võimas, seda ei saa kirjeldada, seda peab kogema. Viimased 200 meetrit enne finišit tunned sellist rahulolu et... Kuus nädalat ohverdasin selle võidu nimel, rügasin treeninglaagrites Sierra Nevadas, 2300 meetri kõrgusel. Ei tea ühtki ratturit, kes oleks nii kaua nii kõrgel viibinud. Otsustasin proovida. Eelkõige seetõttu, et ei viitsinud Monaco kodus olla. Kulutasin laagritele oma taskust ligi 5000 eurot, kuid see tasus end kuhjaga ära," rääkis Taaramäe.

Enne Girot kuulutas Taaramäe, et etapivõit on kõvem sõna kui kokkuvõttes kuues-seitsmeskoht, sest lõpp-protokolli üles ei riputa, pildi võidust küll. „Giro võidusärk on kõrvale pandud, raamin selle ära, lisan pildi finišist ja kinnitan seinale,“ lubas Taaramäe.

Tänased teed oli Taaramäele tuttavad. „Otsustava rünnaku koht oli täpselt välja valitud – Isola küla, mis asubki 2000 meetri kõrgusel. Olen siin mitmeid kordi laagris käinud. Nii, kui gaasi andsin, olid teised hapnikuvõlas. Laskumisel suurendasin vahet poole minuti võrra, sest iga kurv on mulle tuttav.“