Martin Reimi MM-i kommentaar: Belgial oli esimese mängu kramp
Olen harjunud nägema Belgiat teravamana ja võimsamana, aga seda rohkem Euroopas valikmänge mängides. Täna oli vastane hoopis teine. Belgia oli kuidagi, ma ei julge öelda, et raskustes, nad väga paanikasse ei läinudki, aga kuidagi otsisid ja otsisid ning ei suutnud teravusi leida. Ei olnud kvaliteetseid läbisööte ega tsenderdusi. Mõned kauglöögid olid, aga neid oli vähe, et väravat oodata. Romelu Lukaku on õhus hea, aga seni kuni ta väljakul oli, ei tulnudki normaalseid tsenderdusi, kuhu ta oleks saanud võitlusesse minna.
Marouane Fellaini värav võttis lõpuks Belgialt pinged maha. Ühest küljest oli Belgia hästi tasakaalukas ja rahulik. Kas nad olid siis nii kindlad, et kuskilt momendi või võimaluse leiavad? Pigem arvan, et ärevuse pärast mäng väga hästi ei kulgenud. Ei tulnud kuidagi mõnusalt see kõik välja. Müts maha selle eest, et nad ei hakanud kiirustama või lahmima. Aeglaselt mängiti, aga üks asi see, mida tahad teha, teine, mida vastane lubab.
Esimene poolaeg võeti tempo maha ja tundus, et kliima tõttu pole kergust jalgades. Võib-olla tunti ka väikest favoriidipinget. Belgia pidi võidu võtma, et edasipääsu nimel võidelda. Hollandil polnud Hispaania vastu midagi kaotada. Mäng tuli välja, kõik hästi, aga sellist kohustusekoormat polnud nagu praegu Belgial. Ma usun, et Belgia ei näidanud oma parimat mängu MMil ning Venemaa ja Lõuna-Korea vastu suudetase end tõestada ning näidata, kui ohtlikud nad olla võivad. See oli selline esimese mängu kramp või pinge. Teise värava puhul tundsin Belgia koondise ära. Vaba ruum, head söödud. Midagi Hollandi sarnast.
