I
Korralduslikult oli tegemist viimase kuue MM-i parima avamänguga, ütlesid kogenumad käijad, ise olin endalegi üllatuseks maailma meistrivõistluste esimesel etendusel kohal esmakordselt.
Jalgpallisõbralikkust kogesin juba riiki sisenemisel - minu reisiharjumuste hulka kuulub kaasasolev koer ja kuna olin ühe formaalsuse unustanud, tekkis piiriületamisel probleem. Siis aga avastati arvutist, et mul on olemas MM-i FAN-ID - kavatsesin piiri algselt ületada viisaga - ja olukord lahenes.
Surve venelastele kui MM-i korraldajatele on olnud tõsine, mistõttu pole neil võimalust selle nurga alt latti maha ajada ja seda kogesin Moskvas igal sammul - turvameetmed ületasid Prantsusmaa EM-il nähtu, liiklus sujus paremini kui Venemaa pealinna kohta kuuldud juttude põhjal oletada võimalik, staadionile pääses mugavalt, linnas valitses tõeline peomeelelu ja kohalikud liikusid keset seda rahvaste paabelit elevil ja sõbralikkudena.
Jutustasime peale mängu hotelli "Metropol" fuajees "Õhtulehe" ajakirjanik Ville Arikesega, kui abikaasaga koos meist mööduv Luis Figo ütles, et läheb välja istuma; 5 minutit hiljem oli paar hotellis tagasi ja portugallane teatas, et väljas pole ruumi: "Moscow is full". Olin linnas esmaspäeva õhtust alates ja kõik see aeg oli hotelli ümber käinud paras möll, mis peale avamängu võttis erilise mõõtme - laulvate ja tantsivate lõuna-ameeriklastega liitusid õnnelikud kohalikud.
II
Avamise jõuliseimaks kujundiks - ma ei tea, kas seda nüanssi televiisori vahendusel näidati või ei - olid BBC seriaalist "Allo, Allo" pärit British airmen-ide sarnased tüübid, kes lennutasid rahutuvisid-tuulelohesid.
Ei puudunud ka kosmosesse lendamise pilt ja mulle meenus, kuidas noorena arutasin vene meeste alkoholilembuse üle ja jõudsin järeldusele, et see on tingitud nende ambitsioonikusest. Arvasin toona, et kõik vene poisid tahavad lapsena saada kosmonautideks, aga kuna selleni jõuavad üksikud, siis hakkavad ülejäänud kurvastusest jooma.
III
Mäng ise algas näiliselt võrdselt ja mingi nurga alt oli seda lõpuni - palli valdasid saudid koguni 60% mänguajast, nende söödutäpsus oli 86% venelaste 78% vastu, täpseid sööte tegid kaotajad 442 ja võitjad 240. Ometi oli esimestest hetkedest näha, et kaitsemängu agressiivsuselt ja õhus on venelased selgelt paremad - MM-i korraldajad tegid mängu jooksul 22 ja nende vastased 10 viga.
Saudide Hispaania lembust polnud võimalik mitte märgata - nad olid palliga osavad, hea koordinatsiooni ja platsinägemisega, mängu suunda muudeti sageli ja muljetavaldavalt, eriti torkas selles osas silma vasakujalgne numbri 7 all mänginud Salman Al Faraj - nad jaksasid ka joosta ja liikusid platsil aktiivselt, kuid mees-mehe vastu võitluses jäid araablased kahte keskkaitsjat arvestamata vastastele selgelt alla ja Argentiinas sündinud hispaanlasest treener Pizzi avantüristlik mänguplaan pigem nõrgendas meeskonna kesist kaitsemängu veelgi.
Saudid kaotasid sageli ohtlikes olukordades palli, kinkides vastasele kontrarünnakuid ja nende mäng meenutas meie Argo Arbeiteri treenerikäekirja - mängida palliga iga hinna eest ja iga vastase vastu.
Venelaste Hispaania seos andis õnnelikuma tulemuse - Dzagojevi vigastuse järel platsile pääsenud Denis Tsherõshev jooksis küll esimesel kahel rünnakul ennast kinni, aga lõi seejärel värava, millele eelnenud palli omaksvõtt koos kaitsjate ülemängimisega oli vägev tehniline sooritus, nagu 4:0 värava toonud pealelöökki.
IV
Kohtunik pidas avamängu pinget ja vastaste mängustiili arvestades mõistlikku ranget joont ja vilistas iga väiksemagi rikkumise ära.
Videoassistentide abi selles mängus vaja ei läinud - küll aga oli nende kasutamisega seotud episood kohtumise alguses, kui abikohtunik jättis pigem selge suluseisu näitamata ja 16-kastis tsenderduse peale läinud mängijad panid pead pahasti kokku. Juhtunu vilistati seejärel suluseisuks ja mulle tundub, et taolistes olukordades teleekraani kujutist väljakukohtunik sel turniiril näitama ei hakka. Aja ja emotsioonide kokkuhoiu mõttes on ekraanizhestide hulga vähendamine mõistlik ja mikrofonide kaudu saabuvat videoinfot tuleb kasutada seda afisheerimata, välja arvatud keerulisemad momendid, mille ülevaatamine vajab aega.
V
Oletan, et saudide treeneri saatuse kohta on riigi jalgpallijuhid juba otsuse langetanud või õigemini tegi seda mees ise - nii naiivse mänguplaaniga ei ole suurturniiril midagi teha.
Venelaste kohta aga öeldi peale lõpuvilet ühest suust - 5:0 avamängus võib taastada nende koondise kõikumalöönud ja avamängus orana tagumikus toiminud puuduliku eneseusu ja toetada selliselt võimalikku edu, milleks endiselt peetakse ka alagrupist edasijõudmist; samas võib kõik käia ka teistpidi ja pilvedelt tullakse alla juba järgmises mängus Egiptusega.
VI
Eesti jalgpalli sidemed turniiri avamänguga olid vahetusest platsile tulnud Narva Transi peatreeneri poeg Daler Kuzjajev, varumeeste pingil istunud tunamullu Levadias mänginud Anton Mirantshuk ja fakt, et kunagi ammu arutas Eesti Jalgpalli Liidu juhatus Stanislav Tshertshessovi kandidatuuri Eesti jalgpallikoondise peatreeneri kohale.
VII
Jalgpalli suurturniir on alanud ja järgneva kuu jooksul saab ta olema peamine teema nii avalikus ruumis kui mujal.
Selle üle on hea meel.