Seekordsetest finalistidest on MM-i esikohamängus väljakul käinud ainult Prantsusmaa. Seda on tehtud kahel korral: 1998. aasta kodusel finaalturniiril mindi autsaiderina vastamisi Brasiiliaga ja võideti, 2006. aastal kohtuti soosikuna Itaaliaga, kuid kaotati. Prantslaste jalgpalliajalugu mäletab eelkõige esimest.

Triumfi järel kogunes 12. juulil Champs-Élysées’le 1,5 miljonit õnnest segast inimest. Väga erineva taustaga mängijatest koosnenud koondist kutsuti hellitavalt vikerkaaremeeskonnaks ning usuti, et MM-tiitel aitab parandada integratsiooni põliste prantslaste, mustanahaliste ja araablaste vahel. Peagi see usk aga kadus. 20 aastat hiljem loodetakse, et rändekriisi tõttu veelgi pingelisemaks läinud maailmas suudab vikerkaaremeeskond vol. 2 tuua kõik Prantsusmaal elavad inimesed ühe mütsi alla.

1998. aasta triumfile järgnenud lootus ühtsemast Prantsusmaast lagunes kolm aastat hiljem, kui prantslased võõrustasid maavõistlusmängus endist kolooniat Alžeeriat. Riikide üldse esimene kohtumine algas sellega, et tribüünidele kogunenud kohalikud alžeerlased vilistasid Prantsusmaa hümni julmalt maha ja hiljem jooksid mässata soovinud noored väljakule laamendama. Kohtumisest loodeti integratsiooni mõttes suurt edulugu, kuna koondise toonane suurim staar Zinedine Zidane on samuti Alžeeria päritolu. Inimeste lepitamise mõttes oli tegemist suure läbikukkumisega.