MM-i KOLUMN | Tarmo Lehiste: loodetavasti nüüd veeretamine lõppeb ja algab tõeline jalgpall
Favoriitide kehv algus
Kuna suuremad Euroopa koondised MM-iks valmistuvates mängudes endast kõige kindlamat muljet ei jätnud, siis pidasin just Brasiiliat ja Argentinat suurimateks favoriitideks sel MM-il. Need kaks esimest vooru on selle arvamuse aga üsna uppi löönud. Samamoodi nagu "suured" Euroopa koondised, on ka Argentina ja Brasiilia alustanud väga konarlikult. Kõige parema mulje on seni jätnud Euroopa teise tugevusjärgu meeskonnad – Horvaatia, Šveits, Belgia ja Portugal. Mitte päris need, keda me suurteks jalgpalliriikideks nimetame, aga tugevuselt vahetult nende selja taga olev grupp. Eks näis, kuidas neil edasi läheb ja võib olla suudab mõni üllatusmeeskond väga kaugele minna.
Ründajate valik
Kui leida veel ühist nimetajat Argentina ja Brasiilia vahel, siis on nende meeskondade kõige nõrgemad lülid eelkõige treenerid. Argentina koondise peatreener ei omanud eile mingit erilist mõju selle üle, mis väljakul toimus. Brasiilia treener oleks võinud pärast esimest mängu teha korrektuure ja seda eelkõige just ründes. Kui sul on rünnakul ühtesugust tüüpi mängijad nagu Jesus, Coutinho, Neymar ja Willian, kes proovivad ise kiirusega läbi saada, siis oleks loogiline, et ette võiks tipuründajana tulla Firmino. Ta ei ole küll ise nii suur väravakütt kui näiteks Jesus, aga ta suudab väga hästi palle teistele meestele ette mängida ja tema peale jääb pall ka ette pidama. Liverpooli hooaeg näitas, et Firminol oli väga suur roll selles, et Salah ja Mane tegid väga hea hooaja ning kolmekesi moodustati korralik ründekolmik. Kindlasti võib Neymari ja Williani pidada oma oskuste poolest sarnasteks mängijateks Salah’i ja Manega. Coutinhoga on samuti Firminol varasemast Liverpooli ajast väga hea klapp. Kui vaadata nii kogu komplekti, siis tundub loogiline, et Firmino sobiks sinna hästi ja prooviks palle ette mängida nendele kolmele mehele, kes on kiired ja osavad. Esimene värav tuligi lõpuks sellest, et Firmino suutis kastis võita õhuvõitluse Costa Rica kaitsjaga, mängis palli peaga ette ja Coutinho sai selle lõpuks väravasse lüüa. Juba enne seda ühes olukorras mängis Firmino väga hea palli ette ka Neymarile. Vähemalt kõrvalt vaadates tundub treenerile lihtne ülesanne see asi läbi hammustada, aga tundub, et mingil põhjusel hoiab ta Jesust.
Brasiillased vajavad ruumi
Rääkides veel mängust, siis brasiillastel on rünnakul sellised mängijad, kes vajavad rohkem ruumi. Kui Brasiilia mängiks mõne meeskonna vastu, kes harrastaks samuti ründavat jalgpalli ja mäng käiks ühe värava alt teise alla, saaks Brasiilia oma ründajate häid omadusi ära kasutada. Sellises mängus, kus vastased on kogu aeg vähemalt üheksa mehega palli all ja üks ründaja ees, ongi keeruline mängida. Sellisel juhul pead sa saama palli ees pidama ja suutma kastis ka võitluseid võita. Lõpuks tuli muidugi Brasiilia sellest olukorrast välja ja nüüd on neil kõik
võimalused edasipääsuks olemas. Oleme ka varem MM-il näinud, et nii mõnedki meeskonnad alustavad üsna konarlikult, aga lõpuks võivad jõuda kaugele. Üheks näiteks võiks olla kasvõi Argentina neli aastat tagasi, kui alustati kehvasti, aga lõpuks mängiti finaalis.
VAR-i hea töö
Huvitav hetk tänases mängus oli kindlasti ka videokohtunike otsus. Kui siiamaani oleme näinud seda sellise nurga alt, et videokohtunike abil on määratud penalti, mis esialgu mängus väljakukohtuniku poolt määramata jäi, siis täna nägime ka sellist olukorda, kus väljakukohtunik määras penalti, aga videokohtunik muutis selle ära. Otsus oli kindlasti õige. Väga selgelt oli videopildist näha, et Neymari kukkumine oli ikkagi suuresti tema enda initsiatiiv ja vastasmängija puude oli praktiliselt olematu. Üldiselt kiidaksin siiamaani videosüsteemi – otsused on olnud kiired, mängu ei ole väga palju takistatud ja vastu võetud otsused on olnud põhimõtteliselt selged. Vaieldavaid olukordi pole eriti õhku jäänud.
Kas mängudesse tuleb hoogu juurde?
MM-i kohta ütleks veel seda, et seni olen mängudes natuke pettunud. Võistkonnad pole mänginud sajaprotsendiliselt. Mängud on olnud pigem ettevaatlikud ja võite on proovitud kätte saada endast kõike välja panemata. Puudu on jäänud pingest ja suurest tahtmisest. Eile Argentina – Horvaatia mängu teisel poolajal see muutus ning sai näha pingelist ja kaasakiskuvat jalgpalli. Samamoodi läks ka tänase mängu lõpp. Teisel poolajal üritas Brasiilia ikkagi väga kõvasti ja kõik jõud pandi mängu. Lõpuks oli Costa Rica täiesti läbi, kui see värav lõpuks ära löödi. Loodame, et nüüd hakkab tõeline jalgpall pihta ja mängudesse tuleb pinge sisse, et televaatajad ei peaks ainult veeretamist vaatama, vaid mäng kisuks kaasa ja närvid oleks pingul.
