Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldame pärast igat mängu MMil kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele suure spordipeo ümber. Serbia ning Brasiilia mängu järel jagas kommentaare Mikk Valtna.
Brasiilia võit oli kindlasti oodatud tulemus ja selles mõttes ka aus tulemus, et peaaegu terve mäng oli kontroll Brasiilia käes. Välja arvatud muidugi minutid 55-65, kui Serbia tegi meeleheitliku püüde ja pani välja kõik, mis neil oli. Nende õnnetuseks ei suutnud nad siis väravat ära lüüa, kuigi ilmselt oleks pidanud. Kui pärast seda vahetas Brasiilia sisse Fernandinho ja löödi ka teine värav, siis oli selge, et seda enam Brasiilia käest ei anna. Ning muidugi oli näha, et Serbia väsis ikkagi täiesti ära mängu lõpuks, nad ei jõudnud enam palli järele joosta.
Mängu kommenteerides mõtlesin sellele, mida Serbia võiks teha teistmoodi. Mõtlesin sellisele paralleelile, et kui Brasiilia mängis Šveitsiga, siis pandi Neymari peale Valon Behrami, kes individuaalselt suutis Neymari päris hästi nullida. Tänases mängus aga polnud serblastest Neymari või Philippe Coutinho juures ühte konkreetset mängijat, kes oleks brasiillaste liidrid mängust välja võtnud. Muidugi eks Brasiilia õppis sellest Šveitsi mängust ja täna vahetati päris palju omavahel kohti platsil. Samas Serbia jälle tegi esimese värava puhul üsna lapsiku vea, kui mõlemad keskkaitsjad jooksid põhimõtteliselt minema ja äärekaitsja ei tulnud sinna olukorda appi. Seda väravat oleks saanud ära hoida.
Brasiilial kindlasti on turniiril järgmistes mängudes küsimärke. Ka see tänane teise poolaja väike peataolek oli tingitud sellest, et nad olid kaitses lohakad. Agressiivsus kadus ära ja ütleksin, et ükski nende ründemängija – võib-olla välja arvatud Coutinho – ei tee piisavalt kaitsetööd. Kui sa ei alusta kaitsetööga juba ülevalt, siis pole kasu, et sul on head kaitsjad, sest kui pall jõuab nendeni, on juba hilja. Nii et kui Brasiilia laseb kaitses jala sirgeks – ründes ma ei usu, et neil sellega probleeme on, sest nad on kindlasti võimelised oma väravad ära lööma –, siis on kõik võimalik. Eriti ohtlik võib selline jala sirgeks laskmine olla siis, kui nad lähevad mängu juhtima nagu tänagi. Järgmises ringis on neil aga vastas kõrgemast klassist meeskond ehk Mehhiko, kellele vägagi meeldib rünnata ja mängida atraktiivset jalgpalli. Kindlasti teavad nad üsna hästi, kuidas mängida Brasiilia vastu ja kuigi brasiillased on nii paberil kui ilmselt kõikide inimeste peades selles mängus favoriidid, siis minu arust pole võimatu, et Mehhiko nad välja lülitaks.
