MM-i KOLUMN | Karol Mets: islandlased teenisid oma õnne auga välja
Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldame pärast igat mängu MMil kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele suure spordipeo ümber. Argentina – Island kohtumist analüüsis koondise mängija Karol Mets.
MM on alanud tõeliselt põnevate mängudega! Ühe punktiga alustasid turniiri nii Argentina kui ka Island, kellel mõlemal on kindlasti Eestis arvukalt poolehoidjaid. Ühe meeskonna jaoks unelmate algus ning seda teenitult.
Kohtumine pakkus esimestest hetkedest kuni lõpuvileni emotsioone kõikidele pealtvaatajatele ja fännidele. Mängu avapoolaeg kujunes väga atraktiivseks ning oli huvitav jälgida, kuidas teineteisega võitlevad kaks eri stiili viljelevat meeskonda. Argentina pusis oma väikeste söötudega, võimsad islandlased proovisid mängu väga füüsiliseks ajada ning hoidis fookuses oma standardolukordi ning pööras palju tähelepanu nii-öelda teistele pallidele.
30. minutist jäi Island rohkem oma poolele ja oli põnev lõpuni jälgida, kuidas need viikingid surve all toime tulevad. Pole midagi öelda – väga hästi tulid! Sealt edasi oli juba küsimus, kui kaua nad jaksavad, aga tabelisse kirjutatud üks punkt andis sellele ammendava vastuse.
Õnn tuleb välja teenida
Kuigi minu sõber Jón Daði Böðvarsson täna mänguaega ei teeninud, siis sai ta pingilt kindlasti vägeva elamuse, kuidas Islandi väravasuul seisnud Hannes Halldórsson tõusis rahvuskangelaseks. Ma ei pea silmas siin vaid Lionel Messi penalti tõrjumist, aga väravavaht päästis meeskonda ka teisteski momentides.
Oma õnne teenisid islandlased täna auga välja. Jalgpallurid teavad, et kui teed tugevat tööd ja annad endast kõik, siis tuleb ka tulemus.
Argentina meeskonnas on näha, et potentsiaali on kõvasti. Kuigi kindlasti leidus nende tänases esituses puudujääke, siis ei maksa unustada, et nad suutsid sellegipoolest luua mitmeid võimalusi, aga täna polnud nende päev. Nende idee tulla läbi keskelt ei toonud täna oodatud tulemust, sest islandlased panid vajalikud käigud kinni, aga argentiinlastel on mõne nüansi korrigeerimise korral kindlasti elus kõik võimalused olla edukad sel MM-finaalturniiril. Aga et need löögid, mis täna tabasid ka õnnetult kombel vahepeal oma mängija selga, on vaja saada täpsemaks ning õnnelike põrgete nimel on vaja hakata rohkem pingutama.
Ja viimaseks. Mängijatel ei tasu vast tihti kohtuniketeemadel sõna võtta, kuid poolaka Szymon Marciniaki partii jättis täna väga sümpaatse mulje. Mulle meeldisid ta otsused ja tooksin esile seda, et ta otsustas videoruumi mitte kasutada. Mulle ei ole ühelegi ta otsusele etteheidet ja isegi kui oleks, siis ma olen tänulik, et VAR seekord sekkuma ei pidanud. Inimlik eksimus on minu jaoks mängu osa. Kui video pealt peab hakkama asju vaatama, siis mingi võlu minu jaoks kaoks...
