MM-i KOLUMN | Aivar Pohlak: teel ratsionaalsusesse. Uruguay - Saudi Araabia 1:0

Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga avaldame pärast igat mängu MM-il kolumni, mis käsitleb lõppenud mängu, mängu kangelasi või on pühendatud detailidele suure spordipeo ümber. Uruguay ja Saudi Araabia kohtumise järel jagas muljeid jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.

I

Saudi Araabia tegi võrreldes esimese mänguga Venemaa vastu algkoosseisus viis vahetust ja ma ei saa lahti tundest, et Pizzi näol on tegemist õnnekütiga, eriti kui teada, et senises karjääris on mees harva püsinud ametis kauem kui 12 kuud. Pizzi palgati novembris 2017, kui ta osutus kolme kuu jooksul koondise kolmandaks peatreeneriks ja ilmselt oli saudide MM 2018 projekti kriitiline hetk septembris 2017, kui peale finaalturniirile jõudmist ei suudetud ajakirjanduse andmetel jõuda uue lepingu osas Bert van Marwijkiga kokkuleppele. Fakt, et hollandlane on täna Austraalia koondise peatreener, suunab küll mõtted pigem teistele radadele, aga välistada ei saa ka ametlikku versiooni.

II

Saudide Venemaa MM-il käigu olulisemaks hetkeks võib pidada aga ehk hoopis 2026. aasta suurturniiri korraldajamaa hääletust, kus väidetavalt olid just nemad ca kolmekümne toetushääle liikumise taga Aafrikast Põhja-Ameerika suunal vahetult enne valimisi.

III

Tuleb tunnistada, et mäng Uruguayga oli Saudi Araabial taktikaliselt paremini üles ehitatud, kui avantüür Venemaa vastu. Keskväljal mängiti targemini ja ei antud rumalate pallikaotustega vastasele võimalust nõelata väikeste kaitsevägede vastu. Venemaa vastu vajus Saudi Araabia mäng lõpuks laiali, lõuna-ameeriklaste vastu püsisid nad lõpuni kenasti koos.

IV

Ometi oli tegemist senisel turniiril sportlikult kõige vähem pakkunud mänguga, aga selliste olemasolu on asja loomulik osa. Uruguay ründeliin on turniiri nimekaimate hulgas, ometi on nad löönud seni vaid 2 ja needki mõlemad standardolukordadest. Tavateadmiste põhjal võiksime selliselt meeskonnalt oodata pigem kiiret ja emotsionaalset mängu ja kui ei teaks, kuidas üldjuhul tiitleid võidetakse, siis võiks uruguailaste passiivsele ja ettevaatlikule stiilile, kus vastaste pallivõitmise järel kiiresti ja blokina väga madalale vajutakse, kõvasti kriitikat teha.

V

Nüüd aga saab öelda, et Uruguay on mänginud MM-finaalturniiril osalejatest kõige ratsionaalsemat mängu. Isegi ratsionaalsemat kui Island. Kui arvestada, et neid juhendab turniiri vanim treener, 71-aastane "el Maestro" Oscar Tabarez, kes ametis alates märtsikuust 2006, olles nii ka turniiri kauem ametis olnud juhendaja, siis on see loogiline. Sakslaste loots Joachim Löw on pukis sama aasta juulist, järgmised - Jose Pekerman ja Didier Deschamps - on vastavalt Kolumbia ja Prantsusmaa peatreenerid alates aastast 2012.

VI

Inimese elu kulgeb ajas emotsionaalsusest ratsionaalsuse suunas ja selliselt liigub edasi ka kogu inimühiskond, kogu maailm.

Inimese tähenduses on oluline, et emotsionaalses keskkonnas tekkinud väärtused kinnistuksid põhimõteteks, mille järele ratsionaalses ruumis toimitakse. Samuti on oluline jälgida, et emotsionaalsus sinu sees ei muutuks küünilisuseks.

Ühiskonna arengus on tähtis aru saada, et inimese liikumine eluea jooksul emotsionaalsest ratsionaalsemaks mõjutab juba iseenesest ühiskonna samalaadset kulgemist, mis tähendab, et kõnealuse arengu võimendamist tuleb vältida, sest nii lühendame maailma inimväärse toimimise aega. Kõik tegelikud väärtused saavad ju alguse elu emotsionaalsest poolest.

Küllap on ka jalgpalliga nii.

VII

Saab olema huvitav näha, milliseks kujuneb Venemaa - Uruguay mäng grupivõidule 25. juunil Eesti aja järele kell 17:00 Samaras. Ennustan, et Uruguay jätkab täpselt sama ratsionaalselt.

VIII

Kui Uruguay koondis 2011. aasta kevadel Tallinnas käis, said nad heatahtliku ja lihtsa olemise tõttu paljude eestlaste lemmikuks.

Kaks uruguailast - Diego Godin ja Jose Gimenez - tulevad augustis 2018 Madridi Atleticoga taas meile külla.