I

Veidi enne Rostovis toimunud mängu kõnelesin tuttavaga, kes vaatas Moskvas Saksamaa-Mehhiko kohtumist tribüünil Saksa koondislaste naiste/elukaaslaste/sugulaste ees istudes.

Nad olid kaaslasega enne mängu algust märganud, et kõnealuse rühma meeleolu oli olnud mornivõitu - nagu sakslaste mängki - ja ainus tuju ülevalhoidja oli Toni Kroosi vend.

Igati loogiliselt oli tegemist olnud grupi väga kenade naistega ja minu tuttavad arvasid, et keskmine Eesti naine oleks sinna hästi sobinud.

Mulle võrdlus meeldis - looduse loogika järele tähendab ilus naine tervet ja elujõulist geneetikat ja see paneb mõtlema Eesti rahva rollile ja võimalustele.

II

Brasiilia treeneril Titel oli enne tänast 21-st mängust peatreenerina 17 võitu, 3 viiki ja 1 kaotus - viimane tuli Argentina vastu aasta tagasi. Maailma meistrivõistluste avamängus on brasiillased läbi ajaloo saanud 16 võitu ja 2 viiki.

Omavahel mängiti viimati augustis 2013 - siis jäi peale Šveits 1:0.
Tite oli nimetanud tänaseks kapteniks Marcelo ja lubanud, et hakkab turniiri jooksul kaptenipaela kandjaid vahetama.

III

Rostovis käis mängu eel pidu, mida linn polnud eales näinud. Mõistagi oli selle põhjuseks suur brasiillaste ja nende poolehoidjate hulk. Staadionil hinnati viiekordse maailmameistri ja Šveitsi toetajate suhet 70/30.

IV

Šveits alustas keskendunult ja aktiivselt ning esimesed minutid ja esimene ohtlik olukord kuulusid neile. Brasiillaste klassil ja meisterlikkusel kulus jõu ja tahte allutamiseks viis minutit.

Šveits on väga hea meeskond ja neil on väga head mängijad, ometi torkas silma erinevus lõuna-ameeriklaste pehmete ja mugavate söötude ja šveitslaste rünnakutempot mahavõtvate, ebamugavalt kättsaadavate pallisiirdamiste vahel.

1:0 värav oli fantastiline individuaalne sooritus - Argentina ja Saksamaa jäid sellistest löökidest unistama.

Brasiillaste mängus oli hea tasakaal, nad olid võrdselt suurepärased maas ja õhus, ründe- ja kaitsemängus - jäi mulje, et nende meeskond on tasakaalus nii tiimina kui individuaalselt ja mängib taktikaliselt targalt.

Kolmekümnenda minuti paiku panin kirja, et Brasiilia on seninähtuist MM-i parim meeskond ja poolaja lõppedes, et nad suudavad arvestada ka pika turniiriga ja vajadusel mängida jõudusäästvalt.

V

Garderoobist naases viiekordne maailmameister uimase ja maharahustatuna ja see karistati kohe ära.

Mõistagi läks peale viigiväravat initsiatiiv taas lõuna-ameeriklastele, aga kui sa oled korra juba tempo maha võtnud ja passiivseks jäänud, siis on endist särtsu raske taastada.

Tite vahetas välja mõlemad keskelt ründavad mängijad ja Brasiilia jäi lõpuni üritama selle tsooni kaudu, aga tulemuseni see ei aidanud.
Mingist hetkest läks mäng lahtiseks ja ehk oli ka tegemist senise turniiri kõige jõulisema mänguga.

VI

Mis Neymari puudutab, siis tema mängule on raske ühest hinnangut anda.
Šveitslastel oli mehe vastu plaan, isegi ebasportlik plaan. Neymari vastu tehti seitse viga ja saadi kaks kollast kaarti. Sealjuures asus kohtunik tema kaitsele alles šveitslaste kolmanda jõulise etteaste peale. Samas on Neymari mängustiil vastast provotseeriv ja mingites olukordades isegi alandav - minevikus on ta ebasportlike petteliigutuste eest saanud isegi kollase kaardi.

Mees andis ühe geniaalse söödu, pääses korra peaga keerulisest olukorrast löögile ja toimetas hetk enne lõpuvilet ohtliku olukorrani viinud karistuslöögi.

Enamasti üritas ta, nagu Messigi, hakata tulema väljaku sügavusest, mängu lõpus ootas ta palli ründeliinis.

Kohati Neymar lonkas platsil ja kaitsetöös ta sisuliselt ei osalenud.
Kas selliselt mängivast Neymarist sünnib brasiillastele rohkem kahju või kasu? Sellele küsimusele ma täna vastata ei oskagi.

VII

Brasiilia mängu ja selle loogikat vaadates meenus fakt, et neil on olnud väravavaht, kes oma karjääri jooksul löönud 131 väravat. Tema nimi on Rogerio Ceni ja ta lõi aastatel 1992 kuni 2015 Sao Paolo eest mängides 130 väravat karistuslöökidest ja penaltitest ning ühe mängust. Mees esindas Brasiilia koondist 16 korral ja tuli aastal 2002 ka maailmameistriks.

VIII

Eesti jalgpall saab šveitslastelt õppida, milline võiks olla väikese riigi tee eduni - kõik nende koondislased on alustanud professionaalse jalgpalliga koduliigas ja liikunud küpseks saades edasi, kogu tänane alg-11 tuli koondisesse Euroopa tippliigadest.

Brasiillased aga annavad meile teadmise, et ka jalgpallilise edu aluseks on korralik kultuurikiht - fakt, et Ragnar Klavan mängis veel hiljuti Liverpoolis koos kahe Brasiilia koondislasega, annab selle kihi kujunemisse kindlasti oma panuse.