Suurearvulise armee teha oli rahvamassi üldine turvamine, sealjuures käidi ringi pommikoertega. Matši järel moodustati sisuliselt sadade ja sadade meetrite pikkune inimmüür, mille abil juhatati vutifännid staadionialalt välja ning rõõmsalt ka metroojaama.

Rahvuskaardi näol on tegemist Venemaa presidendi Vladimir Putini ühe suhteliselt värske "üllitisega" - kui Putin 2016. aastal rahvuskaardi lõi, väitsid oponendid, et tegu on puhtalt sisepoliitilise lükkega, millega president moodustab enda kaitseks "personaalse" kaardiväe, mille abil opositsiooni vajadusel kontrollida. Putini väitel on tegu aga üksusega, mis hakkab võitlema kuritegevuse ja terrorismiga ning täidab samal ajal ka märulipolitsei rolli.

Rahvuskaardil on õigus eriolukordades isegi rahvasse tulistada, kui tegemist on terrorismisituatsiooni, pantvangiolukorra või relvastatud rünnakuga. Jalgpallimängul viibinud tuhandetel sõduritel ei paistnud aga vähemalt väljastpoolt tulirelvi kaasas olevat - selle asemel olid nad varustatud kumminuiadega.

Matši eel ja järel oli näha ka tavalist Vene politseid, samuti liikusid ringi nii Argentina kui ka Islandi politseinikke, kes keskendusid oma riigi fännide abistamisele.