Meistrite liiga päevik: kas Müncheni Bayen suudab muutuste tuules edukas püsida?

Jalgpallimaailmas räägitakse aina enam rahast. Neymari siirdumine 222 miljoni euro eest PSG ridadesse on nii mõnegi klubi pannud mõtlema, et kuidas edasi. Kui Inglismaa ja Hispaania suurklubid on harjunud ka suuri summasid kulutama, siis aina suurenevad üleminekutasud on teravaid küsimusi tekitanud Saksamaal ja täpsemalt Müncheni Bayerni leeris.

Kui juba varasemalt on kostunud küsimusi, kas üleminekuturul pigem tagasihoidlikult tegutsev Bayern suudab samamoodi jätkates Euroopa hiidudega sammu pidada, siis nüüdseks on sel teemal sõna võtnud ka Müncheni klubi poolakast ründeäss Robert Lewandowski.

Lewandowski vihapurse tiimi ostupoliitika osas jõudis avalikkuse ette pärast Bayerni nädalavahetuse 0:2 kaotust Hoffenheimile. “Kui Bayern tahab ka tulevikus meelitada enda ridadesse kõrge klassiga mängijaid, siis tuleb välja mõelda uusi ja loomingulisi võtteid,“ teatas Lewandowski Der Spiegelile ning andis mõista, et klubi ei kulutanud suvel uute mängijate soetamiseks piisavalt raha. “Kui tahetakse tippkonkurentsis jätkata, siis on vaja osta tippmehi.“

Sõnavõtule reageeris valulikult Bayerni tegevjuht Karl-Heinz Rummenigga, kelle sõnul peaks mängijad oma väljaütlemistes lähtuma eelkõige klubi heaolust. Lisaks leidis ta, et nad jätkavad kindlasti senise filosoofiaga, mis on toonud neile suurt edu.

Reaaluses ongi aga nii, et PSG-ga sarnaseid üleminekusummasid suudab praegu jalgpallimaailmas ilmselt maksta ainult Manchester City. Araabia poolsaarelt pärit naftaraha toel on mõlemad tiimid võimelised vajadusel kulutama summasid, mis teistele üle jõu käivad. Sarnast võimekust ei ole isegi Madridi Realil ja FC Barcelonal.

Võrreldes Bayerni ostupoliitikat teiste suurklubidega, siis sakslased maksavad mängijate eest sisuliselt kommiraha. Kui PSG maksis Neymari eest 222 miljonit eurot ja Kylian Mbappe eest tuleb järgmisel suvel lauale laduda 180 miljonit eurot, siis Bayern tegi sel suvel samuti klubi ajaloo suurima ostu. Bayerni rekordiks on nüüd 41,5 miljonit eurot, mis tasuti Lyonile Prantsusmaa koondise kaitsva poolkaitsja Corentin Tolisso teenete eest. Eelmiseks “tippmargiks“ oli neil 40 miljonit eurot maksnud Javi Martinez.

Samas on ajalugu tõestanud, et Bayern ei vaja maailmaklassi mängijate soetamiseks ulmesummasid. Nüüd klubi kritiseerinud Lewandowski liitus omal ajal Müncheni klubiga tasuta – leping Dortmundi Borussiaga sai lihtsalt otsa ning Bayern oli õigel ajal õiges kohas. Madridi Realile 80 miljonit maksma läinud James Rodriguez saadi kaheks aastaks endale aga laenulepinguga.

Bayerni üheks eeliseks on kindlasti see, et Bundesliga valitsejana ollakse atraktiivsed sealsete mängijate jaoks. Nii on suudetud teistest Saksamaa klubidest endale meelitada tippmehi pigem tagasihoidlike summade eest. Näiteks liitus suvel meeskonnaga hinnatud keskkaitsja Niklas Süle, kes läks tiimile maksma alla 20 miljoni euro. Varasemast võib samasse kategooriasse kanda Joshua Kimmichi ja Manuel Neueri ostud.

Lisaks ollakse oskuslikud noorte talentide avastajad ja ka nende kasvatajad. Kui näiteks Thomas Müller on Bayerni enda kasvandik, siis David Alaba toodi Austriast Saksamaale juba 16-aastaselt.

Oskuslikult osatakse ära kasutada ka teiste tiimide eksimusi. Nii näiteks hangiti 2013. aastal 20 miljoni euro eest endale hinnatud Barcelona poolkaitsja Thiago Alcantara. Hispaania koondislase väljaostuklausliks oli muidu 90 miljonit eurot, kuid katalaanid ei andnud talle piisavalt mänguaega ja nii langeski summa 70 miljoni võrra. Koheselt oli Bayern kohal ja tegi ka tehingu.

Seega on Bayern suutnud aastate jooksul kasutada mitmeid võimalusi omale tippmeeste hankimiseks. Teades sakslaste efektiivsust ja majanduslikku mõtlemist, siis leitakse tõenäoliselt alati moodus, kuidas endale vajalikke mängumehi hankida.

Kõige tipuks on Bayern majanduslikult edukalt toimiv klubi ehk vajadusel oleksid nad võimelised kulutama mängijate ostmiseks palju suuremaid summasid kui seda seni on tehtud.