Mõlemad olid ja on legendid, oma ala absoluutsed tipud, kuid noortele väljaspool spordiareeni just mitte kõige positiivsemad eeskujud. Silmas on peetud meeste kokaiinilembust.

Maradona sai 1990-ndate alguses Itaalias Napoli klubis mängides positiivse dopinguproovi eest 15-kuulise võistluskeelu ning klubilt 70 000 dollarit trahvi. 2004. aastal, kui Maradona karjääri juba ammu lõpetanud oli, viidi ta kokaiini üledoosist tingitud tervisehädadega haiglasse. Alles 2007. aastal teatas Maradona kodumaa televisioonis esinedes, et pole kaks ja pool aastat narkootikume ja alkoholi tarvitanud.

Poksisuurus Mike Tyson on tunnistanud, et pidas mõned oma karjääri meeldejäävamad matšid just kokaiinilaksu all. Dopinguproove olevat Tyson tollal andnud võltspeenisega. Võistluskeeldu on Tyson samuti kandnud, kuid mitte dopingu kasutamise, vaid 1997. aastal Evander Holyfieldi kõrva hammustamise eest.

Spordimaailm mäletab veel vähemalt ühte laiemat kõlapinda saanud kokaiinijuhtumit - tennisist Martina Hingis. Šveitslanna põrus 2007. aastal Wimbledoni suure slämmi turniiril dopingukontrollis kokaiini metaboliidi bensoüülekoniiniga. Hingis sai kaheaastase võistluskeelu, pärast mida ta 2010. aastal tippsporti naasis. Ta osaleb paarismänguturniiridel tänase päevani ning mängis ka 2016. aasta Rio de Janeiro olümpial.

Ajaleht Iltalehti lisab oma värskes kommentaaris, et isegi 2001. aasta Lahti suusatamise MM-i dopinguskandaal kahvatub Eremenko kõrval, sest suusatajad ei rikkunud peale antidopingu reeglistiku ühtegi seadust. Kokaiini tarvitamine seevastu on illegaalne igal tasandil.