Aasta on 2010. Paris Saint-Germaini jalgpalliklubi püsib küll Prantsusmaa meistriliiga kõrgemas ešelonis, kuid ei ole seal midagi erilist. Siiski võidetakse Coupe de France Monaco vastu, võiduvärava lööb lisaajal Guillaume Hoarau. Kuid PSG teab, et nad ei ole viimastel aastatel tasemes siiski arenenud. Meeskonnas pole enam suuri staari, veel aastatuhande alguses mängis Pariisi klubis näiteks suur Ronaldinho. Võistkonda omav investeerimisfirma Colony Capital teatab, et otsib uusi investoreid, kes muudaks Paris Saint-Germainist Tõelise Suurklubi.

Seejärel teatavad Katari investorid, et nad on huvitatud Pariisi esindusklubi ostmisest. 2011. aastal omandatakse 70 % klubi aktsiatest.
Üleöö on PSG-st saanud üks maailma rikkamaid klubisid. Hakatakse kulutama metsikult raha uute mängijate peale. Meeskonda tuuakse juhendama kuulus Carlo Ancelotti. 42 miljoni euro eest liitub Javier Pastore. Lisanduvad Thiago Motta, Jérémy Ménez, Maxwell, Mohammed Sissoko. Kuid see on alles algus. Järgmisel hooajal ostab Katari grupp terve klubi ära ja sisse tuuakse veel sellised nimed nagu legendaarne David Beckham, keskkaitsja Thiago Silva ja ründajad Zlatan Ibrahimović ning Ezequiel Lavezzi. Koduliiga võidetakse üsna kindlalt ja Meistrite Liigas jõutakse veerandfinaali. Midagi suurt on algamas.

Monaco teekond oli veidi teistsugune. 2011. aastal langetakse teise liigasse. Meeskond on täis noori mängijaid, sekka veteran Giuly. Kuid endisest hiilgusest, mis tipnes 2004. aastal Meistrite Liiga finaalis mängimisega, kus jäädi alla FC Portole (mida juhendas ei keegi muu, kui Jose Mourinho), on alles vaid varemed. Ei ole enam meeskonnas Fernando Morientest (kes, tõsi, oli tol ajal laenulepingu alusel meeskonnas), Patrice Evra'd, Jaroslav Plašili, Emmanuel Adebayori ega Jérôme Rothenit. Pigem on küljes vaikse hääbumise märk. Kuid 2011. aasta 23. detsembril saab Monaco imelise jõulukingituse: vene miljardär Dmitri Rõbolovlev teatab, et on ostnud ära AS Monaco jalgpalliklubi. Väetisega varanduse kokku ajanud oligarh teatab pärast klubi ostu, et "Ma arvan, et sellel klubil on suur potentsiaal. Ma loodan, et ta saab nüüdsest hakata seda potentsiaali rakendama nii koduses liigas kui Euroopas.
Monaco lõpetab küll 2011/2012 hooaja Ligue 2-s kaheksandana, kuid meeskond ei maga suvel ja lisab enda rivistusse mitmeid mängijaid, kõige tähelepanuväärsem üleminek on noore argentiinlasest talendi Lucas Ocampose lisandumine River Plate'i meeskonnast. Rõbolovlev toob veel meeskonda juhendama Milano Interist Claudio Ranieri. Meeskonna ülesehitamine on ametlikult alanud.

Järgmine hooaeg võidetakse Ligue 2 turvalise eduga, kuid Monaco ei peatu. Teatatakse, et meeskonda ostetakse 60 miljoni euro eest Atletico staarründaja Radamel Falcao. Portost lisatakse kokku 70 miljoni euro eest João Moutinho ja James Rodríguez. Tasuta saadakse Barcelonas mänginud vasakkaitsja Eric Abidal ja Real Madridi kaitsja Ricardo Carvalho. Pole paha, või mis?

Samal ajal ei ole maganud ka PSG. Real Madrid palkas esmalt PSG treeneri Carlo Ancelotti, PSG võttis tema asemele kohe endise Prantsusmaa koondise peatreeneri Laurent Blanc'i. Fännide lemmik ja PSG suur reklaamiallikas Beckham teatas seejärel, et teda enam järgmisel aastal Prantsusmaal mängimas ei näe, ent PSG ei lasknud end sellest morjendada ja teatas, et ostab 64 (!) miljoni euro eest Napolist uruguailasest ründaja Edinson Cavani. Lisaks Cavanile soetatakse tulevikku vaadates umbes 13 miljoni euro eest 19-aastane vasakkaitsja Lucas Digne Lille meeskonnast. Kokku on PSG ja Monaco kulutanud praeguseks juba üle 200 miljoni euro. Selle kohta armastavad ameeriklased öelda money talks.

Ehkki PSG tegutsemised üleminekuperioodil pole veel arvatavasti läbi (Ibrahimović ja Cavani koos ründeliinis? Kas see on üldse võimalik, arvestades Rootsi koondise ründetuusa ego?), on juba praegu selge, et 2013/2014 hooajal on kõige intrigeerivamad meeskonnad Prantsusmaal just pururikkad Monaco ja PSG. Ometi ei saa nad võib-olla jätkata kolossaalsel kombel laristamist, sest juba õige pea rakendub profijalgpallis Financial Fair Play (lühidalt jalgpallisõpradele FFP) printsiip, mis peaks ideaalis takistama rikaste klubide vastutustundetut kulutamist. Juba praegu on tippklubide seas vaid mõned üksikud klubid, kes suudavad jääda kasumisse ning see teeb muret UEFA-le. FFP hakkab leidma tõeliselt kasutust aga alles ülejärgmisel hooajal ja leidub skeptikuid, kes arvavad, et rikkad klubid suudavad FFP-st hoolimata jätkata kulutamist, kui väikeklubid jäävad virelusse, sest nad saavad kulutada vaid nii palju raha, kui nad teenivad (loe lähemalt siit).

Mis iganes lähiajal juhtuma hakkab, praegu on PSG ja Monaco tõusmas tippu, et sinna jääda mõneks ajaks. Eks näis, mis neist saab - kas pöörasele kulutamisele järgneb rahvusvaheline edu (Chelsea sai oma esimese Meistrite Liiga tiitli ju alles pärast üheksat aastat kestnud osturallit) või jäävad PSG-st ja Monacost lihtsalt rikkurite mänguasjad.