MM-i PÄEVIK | Aafrika ja Aasia ajavad oma jonni, kuid tulemusi teevad ikka tuntud tegijad
Jalgpalli MM-finaalturniiri osalejate arv on ajaloos kasvanud ja kasvab ka tulevikus. Kasvu üheks peamiseks põhjuseks on olnud Aasia ja Aafrika riikide soov saada MM-ile rohkem kohti. Aasia ja Aafrika koondiste arv finaalturniiridel ongi ajapikku kasvanud, kuid käimasolev MM tõestab taaskord, et mängutasemelt nad nii palju kohti ei vääriks.
Kui vaadata alagruppidest edasi pääsemise protsenti, siis taaskord on parimad tulemused ette näidata kahel suurimal jalgpallikantsil ehk Euroopal ja Lõuna-Ameerikal. Eriti halvasti läks sel korral aafriklastel – ükski nende koondis ei suutnud alagrupist edasi murda. Viimati käis nende käsi nii kehvalt 1982. aastal.
Euroopa koondiseid on sel MM-il võistlustules 14 (koos korraldaja Venemaaga) ning edasi kaheksandikfinaali jõudis neist 10. Alagruppi jäid pidama Saksamaa, Poola, Serbia ja Island.
Lõuna-Ameerika viiest koondisest ei suutnud ainsana play-off'i murda Peruu.
Sarnaselt Lõuna-Ameerikale oli ka Aafrika sel MM-il esindatud viie koondisega. Kõigi nende teekond lõppes alagrupis.
Aasia tsoonist oli samuti mängimas viis tiimi. Ainsana suutis neist kaheksandikfinaali murda Jaapan.
Põhja- ja Kesk-Ameerika esindus on kolme koondise suurune. Ainsana on neist jätkamas veel Mehhiko.
Alagrupist edasi pääsemise protsent valiktsoonide kaupa:
1. Lõuna Ameerika 80 % (5/4)
2. Euroopa 71 % (14/10)
3. Põhja- ja Kesk-Ameerika 33 % (3/1)
4. Aasia 20 % (5/1)
5. Aafrika 0% (5/0)
Nagu juba praeguseks teada, siis suureneb 2026. aasta MM-iks osalejate arv 48 peale. Eelkõige suurenevad seeläbi Aafrika, Aasia ning Põhja- ja Kesk-Ameerika koondiste arvud. Esimesed saavad üheksa, teised kaheksa ja kolmandad kuus otsepääset MM-ile. Samas Euroopa osalejate arv tõuseb 16 peale. Seega nõudjad saavad kohti juurde, kuid MM-i üldine tase läheb aga nõrgemaks.
