Tarmo Tederi MM-i kommentaar Delfile: Uruguay-Costa Rica ehk kuidas karistada magedust

Muidugi oli Uruguay selle mängu soosik, viie-kuue minutiga joosti jalad soojaks ja hakati otsima, aga järgneva pooleteise tunni jooksul ei leitudki õieti midagi. Kahekordse maailmameistri ja nelja aasta taguse poolfinalisti pea ainsaks kindlaks võimaluseks jäigi 23. minutil Lugano teenitud penalti, kui Diaz ta trahvikastis liikumise pealt murule kallutas. Kollkipper Navas aimas vasakule, kuid Cavani löök oli liiga tugev ja piisavalt posti kõrvale.

Kaitsest lähtuva Costa Rica plaan paistis rajatud ette jooksu peale antud pallidele, samas vaimus ka jätkati. Campbelli võimas pomm vuhises 27. minutil pool meetrikest ristnurgast mööda, mida puurivaht Muslera paistis katvat. Võimalik, et Uruguay taktika oli meelitada Costa Ricat rohkem ründama, et siis ise karistada, aga väikese kohvimaa pojad suurema hulgaga targu viigistama ei tormanud. Mängiti riputamise või püstsöödu peale ning poole tunniga oligi neil Uruguay trahvikastis võimalus, kui lahtine pall tõrjuva kaitsja jalast küljevõrku vupsas. Üldiselt jäi aga Costa Rica mängus esimesel poolajal puudu enesekindlusest ja otsustavusest. Uruguay ei pressinud, justkui kutsus vastast ründama, oma üritustel jäi aga puudu läbimurdva söödu täpsusest, praaki tehti tihti juba enne ii-le täpi panema minekut. Mängiti pusides, koha peal töngudes, ehku peale otsides, hooti nagu jalgadega ragbit. Kahvatuks jäänud Forlanil oli võimalus äsada 44. minutil, kuid ette üles rihitud löök lendas kaitsja jalast kaares väravale, millele Navas suutis reageerida ja palli üle lati lükata. Nurgalöökidega kaotas Uruguay 3:6 ja ka tema jässakad (pool)kaitsjad jäid õhus Costa Ricale alla.

Mõtles Uruguay, mida mõtles ja ütles treener Tabarez enne mängu, mida ütles, hoopis hambutuks vajus Uruguay teisel poolajal. Kas tõesti lihtlabaselt loodeti vastast ründama peibutades ise kontraga edu suurendada? Aga initsiatiiv anti käest, agressiivsusest polnud haisugi. Esimene häirekell kõlises 50. minutil, kui Lugano sai kollase ja Muslera päästis vasakult alt lähedalt Duarte noksatud pealöögi. Seitse minutit hiljem tegutseb Duarte analoogilises olukorras juba õppind mehena ja suunab peaga taha nurka. Aga juba paar minutit varem otsustas närvi läinud jalkajumal Uruguay’d igavuse ja puisuse eest karistada: mõne kiire, järsult liikumissuunda muutva söödu järel võtab Campbell kastis rinnaga tsenderduse maha ja põrutab viigi tabloole. Musrela jääb liikumatuks, nagu ka hiljem kipsisena adutav Uruguay mängujoonis.

Vahetused justkui uinunud Uruguay’d ei päästa: pole ju mänguplaani. Campbell näitab jälle oma reierammu, kui põrutab veel hiilgavama pommi teisest ristnurgast kümme senti mööda. Uruguay mängul pole jumet, Costa Rica aga passib valvsalt, kaitseb puhtalt ja kannatlikult, varitsedes kiiresse minekuga oma võimalust. Matš päädibki täpse ja meisterliku lihtsusega, kui Campbell 84. minutil ette läbi söödab ja Urena liialt äärde vastu välja jooksnud Musrelast palli mööda kolliks keerab. Ja justkui sellest kirstunaelast veel vähe, norib toores Pereira mängu viimastel sekunditel 2014. aasta vuti MMi esimese punase kaardi.

Nõnda siis keerati juba kolmas mäng seisult 2:1 mitte viigiks, vaid võiduhoidja suuremaks eduks 3:1. Samas alagrupis Itaalia seda ei suutnud, aga kolm punkti Inglismaa vastu on neile sada korda magusam kui kolm kolli. Costa Rical pole kaotada mitte midagi, pigem heidelda viigile, näiteks Itaaliaga. Ja vaevalt et Uruguay’gi juba asjade pakkimise ja kojusõidu peale mõtleb.