Postitus kirjeldab põhjalikult seda, milliseid koefitsiente kihlveokontorid mängu eel ja ajal pakkusid ning kuidas need ei olnud sugugi vastavuses sellega, mis väljakul toimus. Luubi alla on võetud paari korduskohtumine: esimese matši võitis Ventspils kodus 5:0 ning läks seega võõrsilmatšile vastu väga kindlas eduseisus.

Teise mängu eel oli kontorites kohtumise kergeks soosikuks Luftetari ning mängus oodati 2-3 väravat: seega oli mängu eel kõik pealtnäha korras. Juhtuma hakkas aga esimese poolaja keskel, kui 0:0 seisult hakkasid kontorid järsku ootama palju väravaid: 25. minuti paiku oli koefitsient, et mängus lüüakse üle 2,5 värava, langenud vaid 1,40 peale - enne mängu oli see 1,80 ja 1,90 vahel. See tähendab, et kuskil tehti selle peale väga suuri panuseid, et väravaid lüüakse palju.

Ja väravaid löödigi - esimese poolaja lõpus läks Ventspils 2:1 juhtima, teise poolaja keskel vastasid veel kahe väravaga albaanlased ning läksid ise 3:2 ette. Selline seis püsis veel ka 88. minutil, kusjuures kihlveokontorites toimuv oli sel hetkel lausa hämmastav: kuigi mängida oli vaid mõni üksik minut, olid koefitsiendid sellised, mis näitasid, et kontorid ootasid selgelt, et Ventspils lööb veel ühe värava. Kui mängitud oli 88 minutit ja 53 sekundit (ehk mängida oli koos üleminutitega jäänud vaid 3-4 minutit), oli Ventspilsi kolmanda värava koefitsient vaid 1,67, mis on tavapäraselt sellises olukorras lausa jaburalt väike number.

Üllatus-üllatus: kolmandal üleminutil tegigi Ventspils skoori, kusjuures albaanlaste käitumine selle värava ajal oli lausa koomiliselt halb: keskväljal üritati väga nõrkade söötudega järjepidevalt palli ära anda ning kui lõpuks Ventspilsi mängijad otsustava läbisöödu andsid, otsustasid kaitsjad ründajate järel pelgalt sörkida.

Edasi pääsenud Ventspils läks Euroopa liiga teises eelringis kokku prantslaste suurklubi Bordeaux'ga, kellele anti lahing, ent jäädi kahe matši kokkuvõttes siiski 1:3 alla.

Vaata kogu mängu kokkuvõtet siit: