Sergei, kui raskelt see võit tuli?

Mäng oli raske... Kui esmaspäeval Armeeniast koju jõudsime, olime pikkadest öistest lennureisidest väga väsinud. Aga suutsime end kokku võtta ja tegutsesime tõelise meeskonnana.

Mul on väga hea meel, et suutsime lõpuni mängida, aga andnud koduväljakul võiduseisu enam käest.

Kapten Raio Piiroja andis sulle viiepallisüsteemis kümme punkti ja pidas sind mängu parimaks! Kuidas kommenteerid?

Ei olnud ainult mina! Miks mina?! Kogu meeskond väärib kiitust. Arvan, et Raio valetas (naerab).

Kas sul on kahju ka, et tõusid koondises rambivalgusse alles 32-aastaselt?

Mis?! Ma ei hakka ju veel lõpetama! See on jalgpall. Oliver Kahn kinnitas koondises kanda alles 30-aastaselt ja mängis seal siis edukalt viis-kuus aastat. Ei saa öelda, et ta halvasti mängis. Tuleb lihtsalt oma aeg ära oodata, et mängima pääseda. Ma ei kahetse midagi!

Said lõpus mängu venitamise eest kollase kaardi - oli see õigustatud?

Võiduseisus tuli aega võita ja muidugi venitasin meelega lahtilöögiga. Me pidime selle mängu võita, sest igaüks tahtis seda nii väga. Ei saanud lõpuminutitel enam millegagi riskida.

Millal said teada, et tõused Eesti koondise põhiväravavahiks?

Kohe, kui tulin eelmisel nädalal Eestisse ja hakkasime nendeks kaheks mänguks Armeeniaga valmistuma. Rääkisin Tarmoga (Rüütli) ja ta ütles, et pangu ma oma vaim Jerevanis platsile minekuks valmis. Sealtpeale sain rahulikult eelseisvateks mängudeks valmistuda.

Kas senine esiväravavaht Pavel Londak sai ka kohe teada, et on nüüd teine number?

Arvan, et mitte. Ta kuulis sellest päev enne Jerevani-mängu. Aga meie suhted on kogu aeg head.

Kuidas sa end esinumbrina tunned?

Ei ütleks, et olen nüüd esinumber. Tuleb jätkata ka klubis mängimist. Kui saan sealgi pidevalt väljakule ja väärin järgmistekski koondisemängudes platsile pääsemist, siis olen alles esinumber.