Esimese pooltunni järel tundus, et tuleb Inglismaa poolt väravaterohke mäng, kuid läks vastupidi ja Slovakkia tõestas, et meeskondlik kaitsemäng on väga tähtis. Slovakkide väravavaht ja kapten Škrtel tegid suurepärase mängu. Hüpati löökidele ette, võideldi ja oli ka natuke õnne. Slovakkiale sobis Inglismaa võitluslik stiil.

Et Inglismaa võrreldes eelmiste mängudega koosseisu muutis, oli minu arvates pigem strateegiline otsus. Esimesel poolajal see toimis, Weiss ei saanud Clyne’iga hakkama. Teisel poolajal lõpetasid inglased parema ääre kasutamise ja mäng ei olnud enam nii ohtlik.

Vaadates Inglismaa poolt loodud võimaluste hulka, siis 1-2 väravat olnuks loogiline ära lüüa. Pall aga kuidagi väravasse ei läinud ja seda on näidanud ka senine turniir. Inglismaa mängust jäigi puudu viimane puude - väga palju kiiremaks poleks mängu enam olnud võimalik ajada.

Seekordne finaalturniir on väga tasavägine, nii et järgmise ringi mõttes pole suurt vahet, kes vastu tuleb. Kõik võivad kõikidega mängida. Loodan, et üllatusi tuleb veel. Öeldi ju näiteks enne turniiri algust, et Walesil pole varianti.

Inglismaal ei saa kerge olema, sest kui juba enne finaalturniiri pandi neile surve peale, siis pärast viiki Slovakkiaga surve vaid suureneb. See võib neid kammitsema hakata.

Mulle sümpatiseerib "ühe värava alt teise värava alla" mäng - kiire ja tempokas, palju võimalusi. Sellist mängu on meeldiv vaadata ja ka meeldiv mängida.