Kuigi Ungari – Belgia kohtumine läheb ajalukku kindlasti muude statistiliste näitajate poolest, siis kohtumises jagati ka Euroopa meistrivõistluste läbi aegade 1000. kollane kaart, kui 61. noppis selle ungarlane Ákos Elek. Tänases kohtumises pidi serblane Milorad Mažić näitama kollast hoiatuskaarti seitsmel korral, kuid tegelikult on turniir olnud ääretult sportlik. Selle heaks tõestuseks on punaste kaartide arv, mis on seni olnud vaid kolm ja neistki kaks on olnud kahe kollase kaardi tulemuseks. Ei ühtki põhjendamatut lööki või agressiivset sissehüpet vastase jalgadesse.

Kohtunikud on mitmes mõttes andnud üllatusrohkele turniirile palju juurde – just selles võtmes, et tegelikult on jäädud nähtamatuks. Meedia ei kirjuta, et üks või teine penalti oleks valesti antud või keegi õigustamatult väljakult ära saadetud. Loomulikult on tehtud väiksemaid eksimusi ning pärast kümne videokorduse vaatamist võib ju lõpuks näha, et kuskil jäi midagi andmata.

Vahetult enne finaalturniiri hakkasid kehtima uued reeglid ning potentsiaalset segadust on suudetud vältida. Ühtki olukorda, kus uute reeglitega oleks mindud vastuollu, ei tulegi hetkel ette. Eriti positiivselt paistavad silma abikohtunikud, kes on suutnud suluseisu reeglitõlgendusi korrektselt ellu viia. Vahepeal oli tunne, et keerulisi tõlgendusi mõistavadki vaid kohtunikud, aga nüüd tehtud nii-öelda samm tagasi, mis tegelikult on teinud reeglid asjaosalistele lihtsamaks.

Mainisin varasemalt, et turniir on olnud seni üllatusrohke, kuid tundub, et see aeg on lõpule jõudmas. Veerandfinaali on „väikestest“ jõudnud vaid Wales, esmaspäev võib viimaseks jääda Islandile. Loodan, et turniir jätkub sellegipoolest sportlikult, sest kuue kohtunikuga mängudes näeme kastides palju vähem tirimisi ning oleme olnud terve kuu vältel tunnistajaiks kaunitele tabamustele. Nii jätkata!