Jan Harendi EM-i kommentaar: Albaania kallutas mängu enda kasuks täieliku agressiivsusega

Albaania võitu tänavusel suurturniiril head mängu näidanud Rumeenia üle võib lugeda suurüllatuseks. Albaania tahtis võitu rohkem ning võttis teenitult kolm punkti.

Esimesel poolajal omas initsiatiivi tegelikult Rumeenia, kes valdas enamuse ajast palli. Seda tehti aga oma poolel ja keskväljal, kuid viimasel kolmandikul ei suudetud käike üles leida. See oli põhjustatud ka Albaania kaitse distsiplineeritud tegevusest, sest pea kogu aeg oli palli taga vähemalt kaheksa meest.

Rumeenia proovis keskväljal endale ruumi tekitada ning tihtipeale eelistati pika palli mängimist. Meeskond jagunes justkui kaheks – Rumeenial oli viis meest kaitses, viis meest ründes, aga nagu ka resultaat näitas, siis see ei toiminud.

Esimese poolaja keskel üritasid rumeenlased veidi oma lähenemist muuta. Maast söötudega üritati keskelt läbi murda ja ääri otsida, aga kummagi ülesandega hästi hakkama ei saadud. Albaanial langesid kaks äärepoolkaitsjat kiiresti alla ning Rumeenia käigud suudeti taas kinni panna.

Piisaski vaid ühest saatuslikust eksimusest ning veidi enne poolajavilet asus Albaania kohtumist juhtima, kui kommunikatsioonihäire kaitsja ja väravavahi vahel viis Armando Sadiku tabamuseni.

Kui avapoolajal otsustas Albaania olla n-ö tagasihoidlik, s.t hoida end oma väljakupoolel ning mitte väga palju rünnata, siis mõnevõrra üllatuslikult suudeti teisel poolajal Rumeenia rünnakud nullida juba nende tekkimishetkedest alates. Albaania läks vastasele kõrgelt peale, ei lasknud Rumeenial kuhugi liikuda ning pallikaotused viisid Albaania ohtlike kontrarünnakuteni.

Rumeenia liikumine palliga oli väga sirgjooneline ja kuna Albaania suutis oma karistusalaesise tsementeerida ja äärtelt kiiresti langeda, ei suutnud Rumeenia ka ühtki loogilist lahendust välja mõelda. Üllataval kombel jäi Rumeenia oma ühekülgsele ründeplaanile truuks, mis vilja ei kandnud.

Võib öelda, et Albaania mängis vastase üle taktikaliselt, aga tegelikult tasub esile tõsta nende hingestatust kogu mängu vältel. Juba avapoolajal suudeti putsakorkidega vastase särk augustada ning igasse duelli mindi 100%-lise pühendumisega. Sellised asjad jäävad teist meeskonda saatma 90 minuti vältel.

Kahe võrdse meeskonna heitlusest väljub tihtipeale võitjana tiim, kes tahab seda rohkem. Albaania kallutas mängu enda kasuks täieliku agressiivsusega. Kohtumine oli samuti heaks tõestuseks sellele, et võimsa kaitsetööga on võimalik palju saavutada.