Indrek Schwede: Ida- ja Lääne-Euroopa hilised arenejad
Poola puhul mängis rolli riigi saja-aastane kolmeksolek Venemaa, Austria-Ungari ja Preisimaa alluvuses. Kahe viimase võimu all olevates regioonides arenes jalgpall vabamalt, kuid venelaste käpa alla kuulunud idaaladel kartsid tsaarivõimud, et jalgpalliklubisid võidakse ära kasutada nende vastu töötamises ning ülestõuse peljates tehti jalgpalli arengule takistusi. Olukorrale tõi leevendust Moskvast ametisse saabunud jalgpallilembene kuberner! Iseseisva Poola vutiliit loodi 1919 ja FIFA täisliikmeks saadi koos Eestiga 1923.
Agraarne Portugal ühines FIFA-ga alles 1926, jalgpalliliit oli loodud 1914. Riik paiknes suure Hispaania seljataga muust ilmast äralõigatud ning 1921. aastal esimese mängu pidanud vastasteks olid kahekümnendatel aastatel valdavalt suured Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Ungari, Argentiina, kelle vastu oli raske edu saavutada. 1928. aasta olümpia Amsterdamis lisas vastaste nimistusse Tšiili, Jugoslaavia ja Egiptuse, kellest kahe esimese üle saavutati võit. Kui jätta kõrvale need neutraalsel väljakul saavutatud võidud, saavutas Portugal esimese päris võõrsilvõidu alles 1947. aastal: Dublinis Iirimaa üle.
Terve riigi ja jalgpalli arengut pärssis ka 1932. aastast valitsenud diktaator Salazari ainuvõim. Salazar nägi jalgpallis küll kohaliku tähtsusega sotsiaalset rahustit, kuid mitte rahvusliku tugevuse näitajat rahvusvahelisel areenil ning koondis jäi ilma toetusest ja eemale rahvusvahelisest jalgpallielust.
Portugali vutt lõi õitsele pärast Euroopa klubide karikasarjade loomist ning Ungari juudi Bela Guttmanni tööleasumist Lissaboni Benficasse. Guttmann tõi endaga kaasa maailma tipptasemel Ungari koolkonna taktikalised tarkused ja positsioonilised uuendused. Benfica murdis esimesena viis aastat Euroopa karika võitnud Madriidi Reali ainuvõimu 1961. aastal ja kordas tiitlivõitu järgmisel aastal, jõudes kuuekümnendatel veel kolmel korral finaali. 1964. aastal võitis Lissaboni Sporting Euroopa riikide karikavõitjate karika. 1966. aasta MM-il vaimustas maailma Portugali koondis ja tema Mosambiigist pärit tõmmu täht Eusebio. Edasi tuli vaikus, mille katkestas Luis Figo, kes andis teatepulga üle Cristiano Ronaldole. Portugal on end pildile mänginud.
Poola jalgpall tuli meeldejäävalt kaardile seitsmekümnendatel, kui 1972. aastal võideti olümpia ja kaks aastat hiljem MM-il kolmas koht, mida korrati 1982. aastal. Kuid ikkagi on teised naabruses elavad väiksema rahvaarvuga slaavlased olnud muu maailma jaoks atraktiivsemad: näiteks tšehhid ja horvaadid, varem Jugoslaavia.
EM-i veerandfinaalis läks kahe hilise areneja mäng penaltiseeriani. Cristiano Ronaldo võimalus võita kontinendi tiitel ja teha ära Lionel Messile elab edasi.
