Mängule panid pitseri ülejäänud kohtumise jooksul hästi tegutsenud Albaania väravavahi Berisha eksimus, millest Schär lõi kiire värava, ning albaanlaste kapteni Cana punane kaart avapoolajal. See tingis tempolanguse ja kohtumise sündmustevaeseks muutumise, põnevaks läks matši lõpus.

Albaania hoidis oma liinid hästi koos ja vastukäiguna leidsid keskkaitsjad pika palliga tipuründaja Sadiku edukalt üles. Just kannatlik mäng ja edukad kaitsest rünnakule üleminekud olid Albaania tugevusteks.

Asusin tänast mängu vaatama vahetult pärast naiste Meistriliiga kohtumist, kus minu koduklubi FC Flora alistas Nõmme Kalju 2:0. Saan tuua paralleeli Albaania esitusega: meie võitsime täna, sest realiseerisime lõpuks oma võimalused ära, Albaanial jäi just see tegemata. Kaks üks-üks olukorda Šveitsi väravavaht Sommeriga raisati ära, suurturniiri debütant kangestus pinge all. Siiski usun, et Albaania võib Rumeeniat üllatada.

Šveitsi osas tuleb positiivsena välja tuua Albaania kompaktsetest liinidest läbimurdmise just keskelt. Võimalusi ju Šveitsil oli! Samas jätsid kaitsest rünnakule üleminekud soovida, tihti eksiti viimase sööduga - tempomuutuste puhul nad „jooksid kokku“. Kindlasti ei olnud seda, et Šveits oleks seisu hoidnud, neil lihtsalt oli vähe otsustavust ja mäng ei tulnud oodatult välja. Jah, mitmes olukorras kaotati pall ka libeda ja pehme väljaku tõttu, aga tingimused olid võrdsed.

Jälgisin nii täna kui ka kavatsen kogu turniiri jooksul eriti silma peal hoida keskpoolkaitsjate tegutsemisel, sest mängin ise samal positsioonil. Jälgin, millise asetusega koondised välja tulevad, kuidas on liikumised ja kuidas keskpoolkaitsjad osalevad mängu ülesehituses, milline on koostöö erinevate liinide vahel jne.