Aivar Pohlaku EMi kommentaar: Löw - ikkagi inimene
I
Kui Jürgen Klinsmann aastal 2004 Joachim Löwi Saksamaa koondise abitreeneriks kutsus, oli viimasel seljataga vastuoluline klubitreeneri karjäär, mille plusspoole tipus Bundesliga neljas koht ja UEFA karikavõitjate karika finaali jõudmine VFB Stuttgartiga hooajal 1997/1998 ja miinuspoolel 2. Bundesligast väljalangemine Karlsruher SC-ga hooajal 1999/2000. Saksamaa tippklubisid ta õigupoolest treeninud polnudki, aga meeste ideed klappisid.
Koos Klinsmanniga seati eesmärgiks ründav jalgpall, kusjuures konkreetsetest detailidest rõhutati palli mängijalt mängijale liikumise kiiruse tõstmise vajadust; moodustati Saksamaa B-koondis ja treenerite tiimi toodi lisaks füüsilise ettevalmistuse treenerile ka mängijate vaimse ettevalmistuse treener.
II
Kollane meedia üllatas turniiri alguses Löwi nuusutamislugudega. Püüdsin sellest teha omad järeldused - mõistagi alustasin loodusest - ja mõtlesin, et tõenäoliselt on tegemist loomuliku inimesega, kes loomadega analoogselt iseenese lõhnast enesekindlust ammutab, ja jõudsin lõpuks välja mõtteni, et lõhnaõlide ja deodorantide kasutamine võib olla üks perede sagedase purunemise allikas, sest nii luuakse endast partnerile väär lõhnakuvand.
III
Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa olid näidanud turniiril enne veerandifinaale kõige küpsemat mängu ja oli kahju, et kaks neist juba turniiri selles faasis kokku minema pidid. Enne poolfinaali väljalangevatest tippmeeskondadest jääb tavaliselt pähe pilt kui ebaõnnestujatest ja minagi tahtnuks mõista, kas Conte Itaalia oli tegelikult väärt võitlust trofee enese üle.
Kusjuures väheste väravavõimalustega mängus valitsenud pingetest anti tavavaatajale teada alles penaltiseerias - meistrid eksisid ebatavaliselt jõuliselt, pool meetrit ja meetri jagu väravast mööda ja üle löödud penalteid näeb sellisel tasemel harva, lisaks oli tegemist ühe kõige enama eksimuste arvuga penaltiseeriaga suurturniiril. Väidaksin ka, et Jonas Hector surus otsustava penalti ees oma rahutuse maha lihtsa otsusega lüüa võimalikult tugevalt ühte nurka ja tal vedas, et pall sisse läks, aga nii toimetada oli ainuõige.
IV
Varasemates kommentaarideski olen välja öelnud ühe oma Eesti jalgpalliga seotud vaatenurga käeoleva EM-finaalturniiriga seoses - ratsionaalse ja emotsionaalse tegevuse tähenduse ja vahekorra mõistmine. Mängud väljalangemisega on andnud selles tähenduses huvitavaid mõttekohti.
Wales ehitas oma mängud Põhja-Iirimaa ja eriti Belgia vastu üles täiesti erinevalt ja kuigi mõlema mängu alguses tundus, et kõmrid eksisid, on meeskond tänaseks nelja hulgas. Treeneritel õnnestus viia oma idee mängijateni, korrigeerida seda kohtumise käigus parima toimimiseni ja viia mängijad võitluseks vajalikku emotsionaalsesse seisundisse.
Kui Saksamaa jäänuks veerandifinaalis Itaaliale alla, vallandunuks Löwi suunaline kriitikarahe kolme kaitsjaga mängimise tõttu, paraku oli oma mängu mõningane halvamine Itaalia kontrarünnakutel baseeruva efektiivse taktika nullimise hinnaks ja ilma rumala penalti põhjustamiseta oleks sellest piisanud.
V
Kaks nädalat pärast käimasolevate Euroopa meistrivõistluste lõppu saab Joachim Löwil täis 12 aastat Saksamaa koondise treeneripingil. Neist esimesed kaks istus ta seal Jürgen Klinsmanni kõrval. Selle aja jooksul on Saksamaa koondis mänginud kuuel suurturniiril ja jõudnud alati vähemalt poolfinaali.
Siiski on märke, mis justkui viitaksid, et hoolimata edust võib Löwi aeg sakslaste juhina hakata otsa saama - EM-valikmängud läbiti ebatavaliselt raskelt ja võit Itaalia vastu kõne all olevas veerandifinaalis ei tulnud Saksamaa jaoks tavapärase kergusega.
Järgnevates mängudes selgub, kas viimasel oli Saksamaa koondise väsimust või Itaalia koondise tugevust märkiv tähendus. Nagu eespool viitasin, kahtlustan viimast.
