I

Portugali ja Islandi koondiste vahelist mängu vaadanud televaatajad küllap märkasid ja mäletavad põhjamaalaste väravas kindla mängu teinud Hannes Halldorssoni viimaste minutite naeratust. See ei olnud ronaldolik telekaameratele ja fotograafidele mõeldud poos ega üleolevust või mõnda edevat hoiakut väljendav käitumine.

Haldorsson naeratas iseendale, sissepoole. See oli tõsise inimese siiras kinnitus - meil läheb hästi ja me oleme olnud tublid.

II
Peale mängu ütlesid paljud, et nad oleksid nagu vaadanud Eesti koondise mängu. Ise tundsin samuti.

Samas panid mind mõtlema ülekande kommenteerimise ajal teleekraanilt nähtud mängutehnilised numbrid, eriti just tehtud söötude arv ja nende täpsus. Islandi jaoks edukas valiksarjas olin vaadanud islandlaste mängude kokkuvõtteid ja oli jäänud mulje, et nad üritavad mängida palli valdavalt, nagu meiegi.

Koju jõudes vaatasin numbrid üle.

Portugal tegi Islandi vastu mängides esimesel poolajal 356 söötu, millest 318 olid täpsed. Kogu mängu peale olid need numbrid 703/628.

Eesti vastu tegi Portugal esimesel poolajal 306 söötu, millest 263 olid täpsed. Kogu mängu peale olid need numbrid 610/533.

Islandi samad numbrid olid 149/106 ja 293/202, Eesti omad 246/208 ja 352/287.

See polnud mulle üllatus, sest olin mõlemat mängu näinud.

Üllatus sündis siis, kui võtsin lahti Islandi ja Hollandi EM-valikmängu tehnilised näitajad. Hollandi esimese poolaja numbrid olid 383/351 ja kogu mängu omad 797/699 ja Islandi omad vastavalt 143/110 ja 316/227. Island võitis selle mängu mäletatavasti 2:0.

Tarmo Rüütli viimases valikmängus kodus Hollandiga, kui 2:2 viigi tegime, olid Hollandi numbrid 634/539 ja meie omad 265/180.

Vaid mänguülevaateid vaadates olin Islandi mängustiili hindamisel eksinud. Nad mängisid ka valikmängudes kaitsest lähtuvalt.
Ja võrdluses Hollandiga jäime palli valdamises Islandile alla, aga võrdluses Portugaliga olime selgelt paremad.

III

Rõhutan üle - ma ei soovi eelneva peatükiga upitada meid ega vähendada Islandi poolt Portugalilt võetud punkti väärtust. Tahan vaid näidata, kuivõrd erinevad võivad olla mängust tekkinud emotsioonid ja mängu olemus.

Muide, kõnealuses Islandi ja Hollandi vahelises 2:0 mängus olid löögid raami 1:2 Hollandi kasuks...

III

Staadionilt.

Ungari ultrafännid, kellel piletid küljetribüünile, tegid umbes tund enne mängu katse pääsemaks üle vaheaedade väravatagusesse fännitsooni omade juurde, aga rünnak löödi märulipolitsei abiga tagasi. Enne viimaste kohalejõudmist kakeldi neid tagasi hoida püüdnud stjuuardite ja turvameestega. Vähemalt üks fänn kukkus vaheaeda pidi üles ronides ja reklaamplakati külge klammerdudes koos viimasega pea ees alla ja sai ilmselt tõsiselt viga.

IV

Island mängis ka Ungari vastu kaitsest lähtuvalt, aga esimesed võimalused kukkusid neile. Nii oli ka mängus Portugaliga.

Ründefaasis olid islandlased väga konkreetsed. Seda võib pidada ka üheks põhjuseks, miks nad teevad vähe sööte, sest otsitakse kiiret ja selget palli ettepoole. Aga tekkinud võimalusi kasutasid nad halvasti ja Kiraly sai üks-ühe vastu rünnaku tõrjumisega plusspunkti kirja.

Kleinheisler ja Dzsudzsak olid ungarlaste poolel oodatult aktiivsed, Priskin seevastu uimane ja magas Dzsudzsaki hea söödu tühja tsooni lihtsalt maha. Ungarlaste kõik kolm kesktormajat on suured vanaaegsed väravakütid, kes ülesehitavast mängust palju osa ei võta ja kohati tundub see olevat põhjuseks, miks Ungari koondisel värava ees viimane liigutus õigeaegselt tegemata jääb.

Mõlemad meeskonnad mängisid klassikaliselt, ilma jõuliselt sissepoole suunduvate ääreründajateta. Ungari ääreründajad, eriti paremal äärel mängiv vasakujalgne Dzsudzsak, liikusid küll keskele ja jätsid äärekaitsjale ruumi rünnaku toetamiseks, aga see oli mõistlik loominguline ja olukordadest lähtuv lähenemine, mitte tuimalt elluviidav eranditeta reegel. Lisaks liikus Kleinheisler samavõrra keskelt äärtele.
Poolaja lõpul tõstis Island oma liinid pisut kõrgemale ja nii tekkis paar ohtliku olukorda, millest viimane lõppes penaltiga, olukorrale eelnes veteran Kiraly pudistamine. Hoolimata Portugali kogemusest mängisid ungarlased taga lohakalt ja penalti oli selle loogiline tagajärg.
Kummalisel kombel taganes venelasest kohtunik penalti määramise järel kiiruga audijoone lähedale - mängijate eest taganemist tuleb igal juhul vältida, ütlevad kohtunike koolitajad.

Teise poolaja liiklus oli ühesuunaline, aga Islandilgi olid omad võimalused. Mida lähemale lõpule, seda rohkem võttis Ungari riske. Island vahetas välja palju tööd teinud Sigthorssoni ja tõi sisse Gudjohnseni. Gudjohnseni liikumist vaadates tuli pähe mõte, kas vahetuse põhjuseks võis olla mängujärgsete küsimuste vältimine. Näiteks juhul, kui Ungari viigistab, teemal, miks ei toodud väljakule seisu hoidmiseks kogemust.
Ungari viigistas kogemusest hoolimata.

Keegi Ungari kaitsjatest üritas viimasel lisaminutil kolme punkti Islandile kinkida, aga see ei õnnestunud.

V

Täna Halldorsson ei naeratanud.

Ma tahaksin seda naeratust veel vähemalt korra turniiri jooksul näha.