15 päeva jalgpalli EM-ini: kas maailma edetabeli teine koondis suudab oma võimed Prantsusmaal realiseerida?

Delfi jalgpalli EM-i eelvaated on märkamatult jõudnud E-alagrupini, kus analüüsime esimesena Belgia koondise tegemisi. Kuigi turniiri mustaks hobuseks peetav meeskond ilmselt suuremat tutvustamist ei vaja, on alati huvitav vaadata, kuidas nende kuldne generatsioon samm-sammu haaval maailma tippu murdma on hakanud.

Teekond EM-ile: Belgia kuulus B-valikgruppi koos Walesi, Bosnia ja Hertsegoviina, Iisraeli, Küprose ja Andorraga. 10 mängust teeniti 7 võitu, 2 viiki ja 1 kaotus, 23 punktist piisas ka alagrupi esikohaks.

10 kohtumisega löödi vastastele kokku 24 väravat, enda võrku lasti 5 palli. Suurimad skooritegijad olid 5 väravaga Eden Hazard ja Kevin De Bruyne, Marouane Fellaini toetas neid nelja tabamusega.

Ainus kaotus valikgrupis võeti vastu Walesilt, kui vastaste koduplatsil lõi mängu ainsa värava Madridi Reali superstaar Gareth Bale.

Treener: Marc Wilmots - pärast mängijakarjääri lõppu üritas Wilmots murda ka Belgia poliitikamaastikule, kuid see seiklus jäi küllaltki lühikeseks ja peagi leidis 70-kordne internatsionaal end taas vuti juurest, asudes tegutsema treenerina.

Pärast lühikesi perioode Schalke ja Sint-Truideni eesotsas kutsuti Wilmots 2009. aastal Belgia koondise abitreeneriks, kus ta sai töötada Dick Advocaati ja Georges Leekensi kõrval. Pärast viimase taandumist võttis peatreeneritöö üle just Wilmots, kelle käe all viimasel MM-il ka kaheksa parema sekka jõuti.

Hoolimata sellest faktist on Wilmotsi suunas lastud ka kriitikanooli, kuna leitakse, et tema käsutuses oleva materjaliga võiks mängupilt ja tulemused olla veelgi veenvamad. Kuigi enda valikgrupp võideti, tulid mitmed need võidud vähelubava mängupildiga ja nii ongi küsitud, kas Wilmots on piisavalt autoriteetne ja võimekas mees, juhendamaks mängijate väärtuse põhjal maailma kõige kalleimaks hinnatud rahvuskoondist.

Tänavuse finaalturniiri eel tuleb Wilmotsil pead murda ka faktiga, et mitmed Belgia põhimehed on hooaja jooksul maadelnud vigastusega, näiteks jääb EM-ilt päris eemale Manchester City keskkaitsja Vincent Kompany. Samuti pallib ligi pool belglaste koondist Premier League'is, kus mängudegraafik on teatavasti tihe ning mistõttu Wilmotsi juhendatavad suvel ehk esimese värskuse juures ei pruugi olla.

Wilmots, kelle leping kehtib 2018. aastani, selle taha aga pugeda ei taha: "Kui mängijatel on klubis raske, õpivad nad sel ajal enda kohta palju, sest rasketes olukordades sa ikka õpid ja teed järeldusi. Ma ei ole seda tüüpi treener, kes nutab ja otsib vabandusi, ma olen valmis võitlema nende meestega, kes mul kasutada on."

Võtmemängija: Eden Hazard - kui 25-aastane Hazard mullu suurepäraste esitustega Londoni Chelsea Inglismaa meistritiitlini juhtis, imestasid paljud, miks ei suuda väle vasakäär sama minekut näidata ka rahvuskoondises.

Lõppenud hooajal oli 173 sentimeetrit pikk mängumees aga oma paremate päevade hale vari ja kehva mineku tulemusena ei suutnud Hazard Premier League'is ligi aasta väravat lüüa. Hooaja lõpus aga 4 tabamust tema arvele tuli ja viimase kuu minek on taas belglaste ootused nii Hazardi kui koondise osas kõrgele tõstnud.

Selge on see, et hoolimata klubihooajast mängib Hazard Belgia mängujoonises ülimalt olulist rolli ja just tema minek võib otsustada selle, kui kaugele belglased tänavu purjetada suudavad.

Jokker: Marouane Fellaini - valikturniiril töötas Fellaini sarnaselt klubile tihti "plaan B-na", kes raskes olukorras väljakule muutust tooma toodi, kuid võib eeldada, et finaalturniiril võib just tugevamate vastastega 28-aastast suure töövõimega poolkaitsjat algkoosseisus näha.

Fellaini panus on oluline nii ründe-kui kaitsefaasis ja hoolimata oma positsioonist suudab mängumees tihti lüüa ka olulisi väravaid. Selle tõestuseks valikturniiril kirja saadud 4 tabamust, noorteklassis suutis ta Anderlechti eest kaitsva poolkaitsjana kahe hooajaga kirja saada aga koguni 63 sahinat.

194 sentimeetrit pikka keskväljameest hindab ka peatreener Wilmots, kes juba kuid enne finaalturniiri koosseisu avaldamist sõnas: "Hoolimata sellest, et ta klubi eest väga tihti ei mängi, on Fellaini üks mängija, kelle ma kindlasti EM-ile kaasa võtan. Belgia ja võibolla isegi terve maailma peale on vaid üks Fellaini."

Varasemad saavutused EM-il: Belgia osaleb tänavu EM-il 16 aastase pausi järel. Viimati võeti Euroopa meistrivõistluste finaalturniirilt osa 2000. aastal, kui koos Hollandiga turniiri võõrustati. Siis jäi belglaste laeks alagrupis üks võit ja kaks kaotust.

Nende parim saavutus pärineb 1980. aastast, kui Itaalias toimunud turniiril finaali pääseti, seal pidid nad paraku tunnistama Lääne-Saksamaa 2:1 paremust. Medal teeniti ka 1972. aasta kodusel turniiril, kui nelja tiimi osavõtul Ungari ees ning Lääne-Saksamaa ja Nõukogude Liidu järel kolmandaks jäädi.

Tänavu kuulutakse ühte alagruppi Itaalia, Iirimaa ja Rootsiga.

Koht FIFA edetabelis: 2.

Taktika:

Mängud Eestiga:

Eesti ja Belgia on vutiplatsil mõõtu võtnud neljal puhul. 2004. aasta EM-valikgrupis teenisid belglased 1:0 ja 2:1 võidu.

2010. aasta MM-valikturniiril võttis Belgia koduplatsil raske 3:2 võidu, aga 2009. aasta oktoobris saatis mäletatavasti edu meie mehi, kui Raio Piiroja ja Konstantin Vassiljevi tabamused Tarmo Rüütli hoolealustele 2:0 võidu kinkisid.