Mäng algas väga hoogsalt juba esimestest minutitest ja käis korralik võitlus selle nimel, kes initsiatiivi haarab. Prantslastel õnnestus see kontroll mängutempo üle saavutada ja nad olid ettepoole suunatud mõtlemisega. Pall viidi hästi ründekolmandikku ohtlikesse tsoonidesse ja oldi teravalt mängus sees. Juba 7. minutil oli Griezmannil tegelikult suurepärane võimalus viia Prantsusmaa juhtima. Mängis ennast ilusa eeltöö tulemusena löögile. Ühelt poolt võib olla tal löök ei õnnestunud, aga teiselt poolt mitte vähem tähtsam ei olnud Manuel Neueri hea tõrje.

Pärast seda võimalust juhtus see, et Saksamaa haaras initsiatiivi ja tegi seda selgelt kogu ülejäänud poolajaks. Neil oli selge idee ja nägemus, kuidas nad rünnakul mängida soovisid. Mõlemad äärekaitsjad Hector ja Kimmich viidi väga kõrgele vastaste poole peale. Kahele keskkaitsjale langes appi Schweinsteiger, et rünnakuid alustada. Mis iseloomustas sakslaste mängu, olid väga kvaliteetsed ja suurepärased diagonaalpallid äärtele Boatengi ja Kroosi poolt. Süstemaatiliselt liigutati palli mehelt mehele ja teravused ründekolmandikul tulidki enamasti äärte pealt. Müller, kes mängis ründaja positsiooni oli valmis nende pallide peale minema ja samamoodi Emre Can keskväljalt.

Sakslaste surve aina kasvas ja mingil hetkel oli juba võimalik näha, kuidas prantslaste ründajad olid vajunud umbes 30 ja 35 meetri kaugusele oma väravast. Me võisime isegi episoodiliselt näha Prantsusmaa poolt kuut mängijat kaitseliinis. Mõlemad ääred olid sunnitud vajuma ühele joonele kaitsjatega. Enamjaolt üritati sakslaste rünnakuid pidurdada sellega, et Payet hoiti poolvägisi natuke kõrgemal, et tema kiirust ja osavust ära kasutada kontrarünnakute algatamisel ja nende ellu viimisel. Suure domineerimise peale, mis sakslastel oli, tulid muidugi omad võimalused ka prantslastel. Oli selline tunne, et kui Prantsusmaa tahtis, et midagi juhtuks, siis pidi olema selles osaline Griezmann. Kas ta pidi olema see, kes teenib karistuslöögi või see mängija, kes aitab võistkonna surve alt välja. Ta oli enamike Prantsusmaa poolt tekitatud ohtlike olukordadega seotud. Kui kogu esimese poolaja sakslased domineerisid, siis poolaja lõppakord jäi ikkagi prantslastele. Giroud' uskumatult hea võimalus, kus Boateng endalegi ootamatult duelli kaotas ja prantslane üks-ühele väravavahi poole liikumas oli. Höwedesi suurepärane kaitsetöö päästis seal sakslased halvimast. Tõeline puänt esimesele poolajale toimus muidugi esimese poolaja lisaminutil, kus kõigile ootamatult Schweinsteiger mängis kastis palli käega ja prantslased teenisid penalti, mille Griezmann realiseeris.

Kui teine poolaeg algas, siis prantslased alustasid väga teravalt. Esimese pooleteise minutiga tekitati juba kaks väga head võimalust oma eduseisu kasvatamiseks. Pärast seda võtsid sakslased jälle oma harjumuspärased positsioonid sisse vastaste poolel ja hakkasid mängima oma harjumuspärast mängu. Ma olen täiesti veendunud, et väga palju mõjutas edasist mängukulgu Boatengi vigastus ja välja vahetamine 61. minutil. Prantslased üritasid ründajate pressingut alustada kõrgemalt ja Saksamaa ei saanud alguses päris hästi enda mängurütmi sisse. Mustafi on kindlasti kvaliteetne mängija, aga selliseid diagonaalpalle nagu Boatengil tema arsenalis ei ole. Vahetustega üritati veel tuua muutust, kui Götze sekkus mängu. Ma arvan, et pärast neid kahte vahetust tulid prantslased justkui mingiks lühikeseks ajaks mängu tagasi. 72. minut oli sakslaste jaoks justkui välk selgest taevast. Saksamaa soov iga hinna eest säilitada palli enda karistusalas ja mängides palli riskantselt surve all, viis lubamatu pallikaotuseni ja Griezmanni kuues värav sel turniiril oli tõsiasi. Seejärel algas turmtuli, kus sakslastel oli 10 minuti jooksul viis võimalust mängu tagasi tulla. Parimaks oli Kimmichi löök, mis raksatas posti.

Ma usun, et Saksamaa tundis täna puudust konkreetsest tipuründajast, nagu seda on Mario Gomez. Kuigi nad jõudsid palju selliste olukordadeni, kus nad said palli tsenderdustega kasti toimetada, siis sellisest võimsast ründajast nagu Gomez, kes on hea teisel korrusel, tundsid täna ikkagi puudust. See on üks momentidest, mis täna muutis sakslaste mängu Prantsusmaa poolt natuke paremini kontrollitavaks.

Prantsusmaa läheb favoriidina finaali, sest nad võitsid valitsevat maailmameistrit ja see on ikkagi väga kõva avaldus, mis näitab prantslaste sügavat sisu. Kindlasti on ka Portugalil omad selged võimalused olemas. Nii paljudegi jalgpallisõprade jaoks üllatuslikult mängis Portugal Walesi vastu mingid kindlad perioodid mängust kaitsest lähtuvalt ja kiirrünnakutele orienteeruvalt. Kui sul on ees sellised kiired ründajad nagu Cristiano Ronaldo ja Nani, siis sellist võimsust on väga keeruline pidurdada ükskõik millisel tipptasemel koondisel. Seda me näeme, kuidas mängu iseloom hakkab kujunema. Kuigi prantslased lähevad mängule vastu favoriitidena, siis ka Portugalil on omad tugevused olemas, mille peale neil on võimalik mängida ja mille ära kasutamisel on neil reaalselt alust loota enda võidule.