Janno Kivisilla EM-i kommentaar: prantslaste tugevus oli nende mitmekülgsus
Kui me vaatame, mis toimus mängu eel tunnelis – kui keskendunud nägudega prantslased sellele kohtumisele vastu läksid, siis polnud mingit kahtlust, et nad saavad väga hästi aru, milline väljakutse neil ees seisab ja, mida see neilt nõuab, et mäng lõppeks nende jaoks sellise tulemusega, mis viiks neid poolfinaali.
Kui sinna panna juurde mõni minut hiljem see, mis toimus hümni ajal. Nagu üks mees nii väljakul kui tehnilisel alal laulsid prantslased sirge seljaga ja hingestatult Marseljeesi. Oli selge, et nad on väga hästi vaimselt kohtumiseks valmistunud.
Kui mäng pihta hakkas, siis me tegelikult nägime sellist Islandit nagu oleme harjunud nägema. Nad olid selgelt läinud mängima sellise taktikaga nagu nad eelmisi kohtumisi väga edukalt mängisid. Sellises turniirifaasis ei olegi mõtet hakata jalgratast leiutama, vaid tuleb mängida oma tugevuste peale. Mis mind ennast üllatas, oli prantslaste palliga ja pallita mängimise mitmekülgsus. Kui vaadata järjest, mismoodi hakkas Prantsusmaa islandlaste väravat ohustama. Momendid tekkisid järjest väga erinevaid teid pidi. Kõigepealt Payeti löök, mis ohustas kuuendal minutil väravat. Sellele eelnes väga ilus lühikeste söötude kombinatsioon läbi Islandi võistkonna bloki. Paar minutit hiljem tuli uus rünnak juba läbi parema ääre, kus Sissoko mängis väga ohtliku tsenderduse kasti. Nende ürituste krooniks oli 12. minutil kolmandat eri moodi üritus – sööt läbi kaitseliini Giroud’le, kes läks ühe ühele väravavahiga ja esmakordselt islandlaste väravavõrku sahistas. Nende ründemängu iseloomustas pragmaatilisus, tasakaalukus ja mitmekülgsus. Nad olid võimelised palliga mängima ja islandlaste väravat ohustama läbi erinevate väljakuosade.
Islandil oli vastu panna see, milles nad tugevad on ja seda mängu nad ka näitasid. Nende firmamärk on olnud standardolukorrad. Näide sellest, kui 25. minutil oli neil järjekordne pikk aut ja kõik teavad, et see on nende kvaliteet. Aga ainult teadmisest ei piisa, Island suudab seda teha sellise kvaliteediga, et nad võivad olla ükskõik kelle vastu ohtlikud.
Kui me räägime positsioonirünnakust, kus nad jõudsid suuremate jõududega vastaste väljakupoolele, siis me nägime palju olukordi, kus palli äärel saades mänguga ei liialdatud, vaid tsenderdati kiirelt pallid kasti ja võimsad ründajad olid seal juba valmis vastaste väravat ohustama.
Prantslased esimesel poolajal domineerisid ja ikkagi väärisid selget eduseisu. Nende tugevusteks olid mitmekülgne palliga mäng ja teed väravani leiti väga erineval viisil – oli läbisööte kaitseliini selja taha, oli tsenderdusi äärelt kasti ja oli ka standardolukordi. Seda oli ka näha, et prantslased ei ole meeskond, saades standardolukorra ründekolmandikus, et nad panevad kiirelt palli käima ja üritavad islandlastest lühikeste söötudega läbi mängida. Prantslastel on väga arvestatav õhujõud teisel korrusel. Nemad olid meeskond, kes teadsid, et Island on õhus tugev, aga nad usaldasid oma kvaliteeti. Nad mängisid julgelt pallid kasti võitluse peale ja teadsid, et neil on oma võimsus ja kvaliteet hästi organiseeritud Islandi tsoonikaitse vastu.
Teisel poolajal esmalt tundus, et mäng jätkub sealt, kus lõppes. Mõne minuti möödudes haaras Island aga selgelt initsiatiivi ja Prantsusmaa muutus minu jaoks üllatavalt passiivseks. 56. minuti Sigthorssoni värav ei olnud tegelikult üllatus. See oli selgelt nende esimeste minutite tulem. Sealt tekkis tunne, et kas tõesti on võimalik, et Island tuleb tagasi mängu ja tugevamana kui varem. Siis mõni minut hiljem Giroud poolt löödud standardolukord näitas, ära, et prantslased on õhus võimsad ja, et nad on väljakul selgelt parem ja võimsam meeskond. Kuigi Prantsusmaa tegelikult mängis terve teise poolaja tulega. Nad oma õiget mängu teisel poolajal lõpuks ei mänginudki. Keskendunud, distsiplineeritud, mitmekülgset ja ratsionaalset mängu nad enam ei mänginud. Lasid natuke jala sirgeks ja ühel hetkel oli näha, et Island oli palliga üritavam pool. Statistika, kus 68. minutil oli 72% mängust Island palli vallanud ja Prantsusmaa 28%, näitas selgelt ära, kui väga Island üritas. Prantsusmaa tahtis pigem olla ohtlik kiirete üleminekute peal. Ma arvan, et see 5:2 värav 84. minutil, kus ikkagi jälle ilma tseremoonitsemata mängiti tsenderdus kasti ja võimsad ründajad olid kastis olemas ja pall leidis tee prantslaste väravavõrku. Arvan, et see oli väärt lõpp mängule ja fakt on see, et Island võitis teise poolaja ja võime öelda, et nad lahkusid EM-ilt ikkagi püstipäi.
