Uno Tutki MM-i kommentaar Delfile: suursoosik Argentina avamäng jättis õhku mitmeid küsimärke
Nagu mati kommentaatoridki mainisid, oli platsi suurim staar Lionel Messi esimesel poolajal pehmelt öeldes varjus, jäädes enamusel kordadest palli saades sellest sama kiirelt ilma ning alles päris kolmveerandtunni lõpus nägime esimest puhku, kui Messi triblas nii, nagu oleme harjunud teda koduklubis nägema.
Vaid 20-aastase Bosnia kaitsja Sead Kolasinaci õnnetu algus suurel laval jättis kindlasti ka tema edasisele mängule pitseri, kuid see, et ta juba nii noorelt MM-l põhikoosseisus on, on ikkagi kõva sõna.
Kui aga see omavärav välja arvata, siis kuni 65. minutini tundus see mäng seni MM-l nähtutest kõige igavam - palju tehnilist praaki ja lihtsaid pallikaotusi keskväljal, mis eelmistes kohtumistes pole just kuigi tavapärane olnud. Seejärel näitas aga Messi, millepärast on just tema maailma kõige parem jalgpallur.
Messi jõuline värava tähistamine peegeldas kahtlemata ka seda, millised pinged ja vastutuskoorem on kogu riik talle õlule pannud - kui neli aastat tagasi peetud finaalturniiril ei suutnudki Argentina koondis tema potentsiaali ära kasutada ning maestro jäi väravata, siis tänane tabamus oli ilmekas näide sellest, kui palju kvaliteeti temas ikkagi peidus on.
Oma esimesel MM-finaalturniiril mängiv Bosnia & Hertsegoviina ei näidanud avamängus midagi erilist ning sisuliselt võib nende tänast etteastet pidada läbipõlemiseks. Samuti oli hoolimata 1:2 värava saavutamisest näha, et viimasel kümnekonnal minutil jäi neil füüsilisest võimsusest lihtsalt vajaka.
Olles näinud nüüd Hollandi väga võimast esitust Hispaania vastu ja hoolega vaadanud ka Argentina koondise avamängu, tuleb mälusopist esile aasta 1978, mil olin keskkoolilõpetaja ja MM-finaalis mängisid 25. juunil omavahel needsamad Holland ja Argentina. Kuidas see magusõrn tunne, mida siis veel noor jalgpallihuviline, kes esimesed suure jalgpalli emotsioonid sai neli aastat varem Hollandi totaalsest jalgpallist Lääne-Saksamaal peetud finaalturniiril, sundis kooli lõpupeolt pidevalt välja hiilima, et Argentina triumfile kaasa elada.
Üks sai aga teisega vägagi edukalt ühendatud, sest ei pidu jäänud pidamata, ega ükski Passarella, Ardilesi ja Super-Mario Kempesi poolt juhitud Argentina värav nägemata. Kempest võibki pidada Maradona ja Messi eellaseks, kuna ka tema näol oli tegemist kogu riigi jaoks sarnase kangelasega, kellega koos võideti esimene MM-tiitel, millele järgnes 86. aastal Maradonaga teine.
Nüüd on argentinlastel peale kasvanud üle pika aja taas üks kuldne põlvkond eesotsas Lionel Messiga, kelle õlul lasub vastutus kogu rahva ees, aga pärast 2014. aasta finaalturniiri esimest mängu jääb igal juhul kahtlus hinge, kas Messi suudab korrata seda, mida tema eelkäijad Kempes ja Maradona teinud on.
