Tarmo Rüütli MM-i kommentaar Delfile: Inglismaad ei saa kehvaks nimetada

On mängud, mis kannavad mingit pitserit ja see oli üks nendest – ühel edasipääs tagatud, teisel kojusõit tagatud. Kindlasti jättis see oma jälje. Inglismaa üritas, sest eneseuhkus kohustas ja sooviti ilusti lõpetada, aga hammas Costa Rica peale ikkagi ei hakanud.

Jään selle juurde, mida ütlesid Inglismaa koondise kaks esimest mängu. Nad esinesid täiesti korralikult, mäng oli hoogne ja tempokas, isu oli. Teatud olukordades peab aga ka näkkama ja momendid tuleb realiseerida. Inglastel ei olnud neid, kes ära lööks. Ka alagrupi kohta saab öelda, et polnud kõige kergem.

Jalgpalli sünnimaana on Inglismaal alati teatud pinge, ootused on hästi kõrged, sest Inglismaa liigat jälgitakse nii palju. Aga on ju teada, et sealne tase lähtub olulisel määral leegionäridest. Samas tuleb selle liiga ees müts maha võtta – noortel inglastel on, kuhu poole püüelda.

Kuigi nii Hispaania kui ka Inglismaa sõitsid koju, ei saa neid kehvaks nimetada. Kui vaadata sügisesse, mil Inglismaa Tallinnasse EM-valikmängule tuleb, siis saab öelda, et finaalturniir selekteeris ehk välja mõne noore, kes jääb aastateks koondisse ja võtab praeguste tippude koha üle.

Costa Rica edu näitab, et tase on ühtlustunud, aga samal ajal oli neil alati võimalus mängudele vastu minna nö teise numbrina – kui see võidukohustuse pinge ära langeb, tuleb alati esitus paremini välja. Costa Ricale ei oleks kaotuse korral keegi midagi ette heitnud. Oskusi meestel on, kontravõimekus ja positiivne nahaalsus samuti.