Tarmo Lehiste MM-i kommentaar Delfile: Costa Rica imeline teekond jätkub
Viimastest oleks seda isegi natukene oodata võinud, aga nende tee kaheksandikfinaal oli väga keeruine ja raske. Eks selline vastasseis näitabki, et jalgpall on imeline mäng, kus võib väga palju asju juhtuda. Paralleeliks võib tuua Tartu Santose teekonna Eesti karikavõistlustel. Seepärast seda jalgpalli nii palju vaadataksegi.
Ma ütleks, et Costa Rica edasipääs oli õiglane, sest nemad olid see pool, kes üritas rohkem mängida. Nad ei ole ikka veel omaks võtnud, et nad on seltskonnas autsaiderid või et nad peaksid leppima sellega, mida on saavutanud. Ülekaalus mänginud kreeklased lasid oma võimaluse käest, nad oleks pidanud rohkem üritama, eriti just lisaajal. Mitrogloul oli kuldne võimalus, aga pidi veelgi rohkem proovima. Eks nende taktika on selline, mida ei ole lihtne muuta. Sel MM-il on ju näha, et need võistkonnad, kes on harjunud kaitsva stiiliga mängima, näevad omasuguste vastu palju vaeva. Raske mängida.
Penaltiseeria puhul Costa Rica vääris võitu. Viis penaltit sisse. Selge, et meestel tahtejõud olemas ja kui vaadata senise MM-i esimest penaltiseeriat (Brasiilia – Tšiili – toim.), siis peab Brasiilia turniiri edasises faasis lootma, et nad Costa Rica vastu penalteid ei satuks lööma.
Väikese Costa Rica edutee ja nii kaugele jõudmine on valguskiir kõikidele väikestele jalgpalliriikidele. Enda suure tahtmise ja väikese õnne puhul on kõik võimalik.
Kui veerandfinaalist rääkida,siis usun, et Holland on Costa Rica üle vastasena natukene rohkem õnnelik kui Kreeka üle. Kesk-Ameerika mehed mängivad avatumalt. Costa Rica mängu julgen võrrelda selle mänguga, mida näitas Eesti 2:2 viigimängus Hollandi vastu. Kaitses ollakse kindlad, nõelatakse teravalt ning suudetakse mõnikord palli vallata. Ei ütleks, et asi on otsustatud.
