Mulle tundus, et hollandlased ei ole harjunud varem sellise taktikaga mängima, sest kaitsetöös oli palju kaootilisust, kohati langeti 5-6 kaitsja peale ja keskväli jäi katmata. See haavatavus oli ka see, mis tõi Mehhikole värava.

Pärast esimest poolaega oli kohe näha, et Mehhiko mängib sümpaatsemalt, kontrollib seda mängu ja oli rohkem mängus sees. Aga samas leidus ka üks miinus, mida mehhiklased tegid. 1:0 pealt hakati alla langema ja Holland hakkas initsiatiivi võtma. Mehhiko langes liialt palju madalale.

Holland sai oma ründemängu lõpus käima, muutus agressiivsemaks ja eriti tõusis esile Arjen Robben. Kui terviklikult võiks Hollandi taktikat kritiseerida, siis hindan ikkagi van Gaali, kes jäi taktikale kindlaks ja seda arusaadaval põhjusel, ehk ta tahtis jätta ette kahte tugevat ründajat - van Persie ja Robbeni. Robin Van Persie polnud täna küll kõige teravam, kuid Robben sai püsida rohkem ees ja muutus väga ohtlikuks.

Võibki öelda, et Robbenit ei suudetud korralikult kinni võtta. Seepärast sündis Mehhiko kastis palju teravust ning see võimaldas hollandlastel viia rohkem jõude rünnakule ja luua ohtlikke võimalusi löökideks.

Iseenesest võib öelda, et van Gaal mängis Mehhiko üle. Samas võib märkida, et Holland ei ole minu jaoks näidanud veel väga veenvat üleolekut, kuigi teame, et Mehhiko on tugev. Mind väga huvitab, millise taktikaga läheb van Gaal järgmist mängu mängima.

Kuigi Mehhiko oli täna väga sümpaatne, tuleb ikkagi tõdeda, et liigne passiivsus teisel poolajal andis võimaluse Hollandile ja neile ka teenitud võit.