Aivar Pohlaku MM-i kommentaar: Kas tulpide maa pojad tantsisid muusikast kiiremini?
Vaatasin Hispaania mängu ja mõtlesin: Lõuna-Aafrika MM-i alustasid nad kehvemini, mängides toona uimaselt ja ebaatraktiivselt, nüüd liikus pall kiiremini ja kesktormaja oli Costa näol väljakul; Hollandi kaitse jättis ruumi läbisöötudeks, selliselt tuli penalti ja Silva võimalus mäng esimesel poolajal äragi lõpetada, kui väravavaht Cillessen poleks sõrmi vahele saanud; algkoosseisus alustanud neli üle saja maavõistluse meest – Casillas, Xavi, Ramos ja Alonso + 98 korda koondise särki kandnud Iniesta - olid rahulikud ja kindlad, Chelseas kirvena mõjuv Azpilicueta osav ja ansamblisse sulanduv.
Vaatasin Hollandi mängu ja mõtlesin: van Gaal tahab ajaga kaasas käia ja olla uuendajagi – on katnud väljaku meestega selliselt, et numbritesse raske panna, selgeid liine polegi; Robbenile on antud tavalisest erinev roll, mille põhjust polnud raske taibata, aga ma ei uskunud, et see töötab, ei uskunud, et Robben suudab mängida teistmoodi, kui on harjunud; kolmemehelisena mõjunud kaitseliin koos jõulise ja silmapaistva, liberoks langenud number 2 all mängiva Vlaariga on pigem avantüür; Hollandi jalgpall on ikkagi mingil moel kriisis – ega asjata kutsunud Ajax Johan Cruyffi oma jalgpalliakadeemia hiilgust taastama.
Vaatasin kohtunikku ja mõtlesin: see on esimene mäng turniiril, kus kohtunikust kõnelema ei pea.
Poolaja lõpuni nii arvata ei antud.
Penaltiväravale vastas Holland enne vaheaega van Persie ilusa sooritusega. Casillasele löödi MM-il eelmine värava peaga aastal 2006.
Teisel poolajal tuli põhikursus, aga mitte see, mida sissejuhatuses lubati.
Kui Holland lõi 2:1, oli van Gaali poolt piisava tasemega vasaku kaitsja puudumisel sinna mängima pandud Blind andnud kaks väravasöötu.
Mängu lõpuks oli Robben löönud kaks ebarobbenlikku väravat.
Hollandi kaitse lekkis endiselt, aga hispaanlased olid sedavõrd ebakindlad, et mängust väravat lüüa ei suutnudki.
Casillas kaotas usu, oli väsinud ja kurva näoga nagu Pärnu Metropooli väravavaht eelmisel nädalavahetusel Eesti II liiga mängus Salme staadionil, kui ta peale lõpuminutitel sisse lastud ja kaotuse toonud väravat kõva ja õnnetu häälega kaitsjatele ütles: „Ma tahan koju, ma ei viitsi siin enam olla.” Tõsi, lõppmängus hoidis Madridi Reali puurilukk ära paar-kolm kolli.
Costa lisas sünnimaa reetmisele ja penaltit noolivale kukkumisele agressiivse liigutuse peaga – turniiri esimene negatiivne kangelane sai valmis ja tema kinnistumiseks on nüüd vaja vaid Hispaania jäämist alagrupi kahe parema hulgast välja.
Kohtunikelt kolme mängu kohta viis resultatiivset viga.
FIFA vs UEFA 0:1 FT.
Väravajoone tehnoloogia on kaotanud väravatagustele kohtunikele – vähemalt penaltiolukordades vajanuks nii Jaapanist kui Itaaliast pärit kohtunikud abi, itaallane ka van Persie ja Casillase õhupõrkes, kus esimene rikkus reegleid – väravavahialas ei tohi ründaja puurivahti puudutada. Suhtun siiski sellesse rahulikult ja ei taha kohtunike vigadest teha peateemat.
Jah, ka eelmist MM-i alustas hilisem maailmameister kaotusega.
Kas tantsin muusikast kiiremini, kui minu kahtlused Hispaania tiitli kaitsmise võimalustes suurenesid või tantsisid muusikast kiiremini hoopis hollandlased, tantsuõhtu lõpuni on ju ligi kuu? Samas, kuidas jätta keerutamata, kui kooli kõige ilusam tüdruk sind ise tantsima kutsub ja end tugevasti sinu vastu surub – umbes selliselt tundsid ennast täna teisel poolajal tulpide maa pojad…
¤ ¤ ¤
Reedel ETV hommikuprogrammist tulles põikasin poodi, et osta midagi hamba alla. Poes olid üksikud ostjad ja auväärses eas kassiir ei kiirustanud kaupu lindilt võttes ja hinda piiksutades.
„Te ei kujuta ette, kuidas minusugune vanamutt Maailma meistrivõistlustele kaasa elab,” nägin-kuulsin teda ühel hetkel vandeseltslaslikult silma pilgutades ütlevat, naine kummardus minu poole ja lisas häält tasandades: „Esmaspäevast võtan nädalaks haiguslehe ja peale seda algab mul puhkus…”
