VIIS JÄRELDUST | Kaastundest Martin Reimile ja omast võttest selili lendamisest

Eesti jalgpallikoondise 0:2 kaotust jalgpalli MM-valiksarjas Belgiale võib hinnata mitmeti. Võib pidada paratamatuseks, võib pidada kardetust väiksemaks, võib väita, et Belgial oli Brüsseliga väravalöömise isu täis saanud. Siinkirjutaja viis järeldust Lilleküla õhtust on teie ees.

1. Eesti langes enese võttest selili

0:2 kaotus valiksarja Euroopa tsooni senisele tulemuslikeimale tiimile, hirmsa ründejõuga Belgiale on väärikas. Ükski kaotus pole hea ega isegi mitte rahuldav, aga häbipunaks puudub põhjus.

Küll aga jääb kauaks hinge kriipima, kui pead pärast oodatud õhtut tõdema: vastane ei pidanudki midagi tegema, et võita. Esmalt eksis Eesti väravavaht Mihkel Aksalu moel, kuidas lihtsalt ei tohi eksida. Punkt. Dries Mertens tänas ja koksas võiduvärava. Valus. Isegi väga.

Päris poolaja lõpus sõitis minema Artjom Dmitrijevi katus. Ta teenis punase kaardi kohas, kus lihtsalt ei tohi kohtunikule kaardi välgutamiseks võimalust anda. Koondise keskvälja uus-Dmitrijev on koduliigas varemgi sarnaste enesekontrolli kaotamistega silma paistnud. Rahvusvahelistes mängudes mõjuvad olukorrad, kus agarusest saab ogarus, eriti valusalt. Tervele meeskonnale mõistagi.

2. Belgia tegi täpselt nii palju kui vaja

Või õigemini: Belgia tegi täpselt nii vähe kui vaja.

"Peame olema kannatlikud. Meil on vaja kolme punkti ja meil on nende hankimiseks 90 minutit," lausus Manchester City staar Kevin De Bruyne päev enne mängu. Täpselt nii toimitigi. Professionaalselt ja rahulikult - nagu võõrsil peabki.

Teisel poolajal võidu üleolekut juba nautida. Ehkki skoor ei kasvanud kõrgustesse, polnud sekundikski kahtlust, et suvepuhkusele minnakse soovitud kolme punkti võrra rikkamana. Isegi keskkaitsjad said palliga lustida ja ründetegevusest osa võtta.

3. Kaastundeavaldus Martin Reimile

Kas Martin Reimi valik taktikalise joonise ja väljakule usaldatud kaadri osas õigustas? Võimatu anda ühest vastust. Miks? Sest mängudes, kus otsustavaks saavad suured individuaalsed vead, puudub minu arvates lihtsalt alus treeneri üheseks kiitmiseks või ka laitmiseks.

Tunnen ausalt öeldes hoopis Reimile pigem kaasa. Üldjoontes juba Küprosel proovitud 5-4-1 mänguskeem toimis - kuni tulid Aksalu ja Dmitrijevi lapsused. Mida saab treener sinna parata? Näha/tunnetada neid ette? Olgem ausad: võimatu.

Kujutan ette, et pärast selliseid õhtuid ei saa treener mitu ööd rahulikult olla. Sa ei teinud justkui midagi valesti, aga... Eriti veel koondisetreener, kellel vea parandamise võimalusi kordades vähem kui klubijuhendajatel.

4. Aksalu renesanss ja Eesti piinlev võitlus

Teisel poolajal, kui asi oli sisuliselt juba otsustatud, näitas Eesti sisu. Näitas, et Eesti mees on kõige sitkem ikka siis, kui on piinapingis, seljaga vastu seina surutud ja tuleb ilmutada tahtelis-moraalseid omadusi. Kõik kümme platsile jäänut ja ka vahetusest tulnud võitlesid sitkelt. Brüsseli oli vaja maha pesta ja sellega saadi ka hakkama. Lennanuks Kostja imeline lattilöök veel ka paar sentimeetrit allapoole...

Avapoolaja patuoinas Mihkel Aksalu tegi niivõrd palju lihtsalt häid ja imelisi robinsonaadtõrjeid, et ma ei jõudnud neid kokku lugeda. Sestap ütlen tema õhtu kokkuvõtteks: Miku, sa saad andeks! Aga veel parem oleks, kui saaks... Tead ise ka milleta. See lahutab sind Mart Poomist. Eesti esinumbri kindad ei ole vannutatud sinu kätte.

5. Publik näitas paremaid ja halvemaid külgi

Veidi üle 10 000 silmapaari Lillekülas nautis suurepärast vutiõhtut, kuid täiusest jäi miski siiski lahutama. Nii Eesti kui Belgia leeril.

Esmalt punasärkides 1300 külalist. Roberto Martinezil oli õigus, kui ta ütles: „Meie toetajad on erilised." Olidki. Laulsid vahvalt ja pidevalt. Aga eriliselt mage oli ka nende vajadus terve Eesti hümni ajal plaksutada.

Eesti publik oli ... nagu Eesti publik ikka. Elas kaasa, aga külalisfännide organiseeritusele jäi alla. Kohtunikule lasi pärast Dmitrijevi eemaldamist vilet, ehkki selleks puudus põhjus ja vajadus. Ja juba teise poolaega alguses oli märgatav osa toolidest juba tühi. Rääkimata tähelepanunäljas noorsandis, kes platsile ja rahvusvahelisse musta nimekirja jooksis.