Rohkem kui veerand küsimustikule vastajanutest tunnistas, et nad on kannatanud depressiooni või ärevuse all. Probleem oli veel suurem erru läinud jalgpallurite osas, kellest 39 protsenti ütles, et see on neid mõjutanud.

Uuring viidi läbi Hollandi, Šotimaa, Iirimaa, Austraalia, Uus-Meremaa ja USA mängijate seas.

"Sümptomid nagu depressioon ja ärevus on elukutseliste jalgpallurite seas väga levinud," ütleb FIFPro uurimistulemuste tutvustuses.

FIFPro meditsiiniülem Vincent Gouttebarge: "Vastupidiselt üldlevinud arvamusele on ka jalgpalluri elukutsel mõned varjuküljed. Jalgpalli huvirühmade huvides on vaimsete haigustega seotud stigmad kollektiivselt eemaldada."

Uuringust võtsid osa 180 aktiivset professionaalset jalgpallurit, kellest 26 protsenti tunnistas, et depressiivsusele või ärevusele on neid viinud toitumine, 19 protsenti tõid põhjuseks alkoholi, 3 protsenti madala enesehinnangu ja 7 protsenti suitsetamise. 5 protsenti vastanutest märkisid ära läbipõlemise.

121-st endisest jalgpallurist 32 protsenti nimetasid depressiivsuse tekitajaks alkoholi ja 12 protsenti suitsetamise.

"Kui mängijad intentsiivse füüsilise tegevuse lõpetavad, kaotavad nad oma struktureeritud elu, nende sotsiaalne tugi treenerite ja tiimikaaslaste poolt väheneb, nad peavad leidma oma koha tavaühiskonnas ning leidma teise elukutse. Seega on tõenäoline, et nad kogevad vaimseid probleeme just sel perioodil," lisas Gouttebarge.

"Olgu tegemist mis tahes terviseprobleemiga, vaimse või füüsilisega, lühi- või pikaajalisega, meie miinimumeesmärk on mängijates nendes küsimustes eneseteadvust tõsta. Nad peavad olema teadlikud, mis võib nende karjääri jooksul või pärast seda juhtuda."