Taoline formaat, kus tugevamad jätkavad isekeskis medalite jagamist ning nõrgemad selgitavad ülejäänud kohad ja väljalangejad, pole maailmas ega Euroopas iseensest mingi haruldus. Meile tuttavamatest liigadest on seda teed läinud näiteks Poola, Šotimaa, Taani ja Belgia.

Kõige lihtsamini on süsteem seletatav Šotimaa näitel, kus kõik meeskonnad mängivad omavahel kolm korda läbi, pärast mida jagatakse ülejäänud viieks mänguks tabel kaheks. Kuus esimest mängivad omavahel korra ja sama teevad ka kuus alumist.

Nõmme Kalju president Kuno Tehva arvab, et sarnane süsteem tuleks liigataseme ühtlustamiseks ja publiku huvi kasvatamiseks kasuks ka meile. Eriti ajal, kus muu Euroopa jalgpall näib arenevat veidi kiiremas tempos. Tänavu ei suutnud üksi Eesti klubi eurosarjas kahe mängu kokkuvõttes oma vastaseid alistada, mullu pääses Euroopa liigas teise eelringi vaid Fääri saarte klubist B36 Torshavn jagu saanud Kalju.

Tehva näeb tänavuse eurokatastroofi ühe põhjusena koduse liiga pausi MM-i ajal, kuid ka Premium liiga võistlussüsteem olevat ajale jalgu jäänud.

„Osade meeskondade vahel on tasemevahe liiga suur. Leian, et saame paremaks minna stabiilselt heade mängude pealt. Hetkel on hooajal liiga suured lainetused sees - kaks head ja neli nõrka mängu järjest lõhuvad keskendumisrütmi. Areng saab tekkida, kui liigud igal nädalal healt mängult heale mängule,“ lausus Tehva.

„Teine pool, kes sellest kasu saaks, oleks publik. Stabiilselt häid mänge oleks ka inimestel huvitavam vaadata. Flora - Pärnu Vapruse mängu, mis lõppeb eeldatavalt skooriga 5:0, külastavad vaid väga hardcore fännid. Viljandi - Pärnu omavahelisi heitlusi käiks ka mina parema meelega vaatamas. Premium liiga on teinud tublisti tööd, aga oleks aeg ka sportlikku-sisulist poolt tuunida.“

Eesti jalgpalliliidu president Aivar Pohlak, kas Premum liiga võistlussüsteemi muutmine selliselt, et tabel löödaks pärast teatud arvu voorude pidamist pooleks, on juhatuses praegu päevakorras?

„Teema ei ole päevakorras sellel lihtsal põhjusel, et teda ei ole tõstatatud. Tippliigade ja tippklubijalgpalli arendamine on pikalt ette planeeritav protsess, mille vundamendiks on iga-aastased dialoogkohtumised kolme tippliiga klubidega. Neil kohtumistel pannakse paika nii liigade arendamise strateegia, kui ka seda reguleerivad nüansid. Olen kõnealust ettepanekut kuulnud Kuno Tehva suust meie omavahelisel vestlusel, aga dialoogikohtumiste seda tõstatatud ei ole ja nii pole olnud seda ka võimalik arutada.

Praegune eesmärk ja plaan on jõuda aastast 2020 täisprofessionaalse Premium liigani ja poolprofessionaalse Esiliigani. Sellest plaanist lähtuvad ka kõik käivitatud protsessid, eelkõige pean silmas solidaarsusmehhanisme. Mulle tundub, et poolel teel hobuste vahetamine ei ole mõistlik või õigemini pole see võimalikki, eriti olukorras, kus oleme ettevalmistusfaasi praktiliselt läbinud ja jõudnud käivitamisfaasi. Teema võiks tõstatuda siis, kui praegune strateegia ennast ei õigusta. Kui täna hakkaksime muutma Premium Liiga süsteemi, siis peaksime muutma ka solidaarsusmehhanisme, sest need on koostatud valitud eesmärgist ja selleni jõudmise plaanist lähtuvalt.

Premium Liiga tüüpkalender hooajaks 2019 võeti klubide poolt vastu juba aprillis 2018 ja meie tippliigades käib elu nelja aastaste tsüklite kaupa, kusjuures hooaeg 2018 on käesoleva tsükli esimene aasta. Muuhulgas on tsüklipõhised ka telelepingud. Sarnaselt toimivad näiteks ka UEFA klubisarjad ja ma usun, et see on normaalne ja hea.

Stabiilsus on igasuguse edu eeldus ja kui näiteks klubid otsustaksid võtta kevadel 2019 kõnealuse uuenduse aruteluks, siis kevadeks 2020 saaksime anda kirjelduse selliselt toimivast liigasüsteemist ja see saaks käivituda hooajast 2022. Ja see ei ole mitte bürokraatia, vaid kindel süsteem, mis jalgpalli liidus tavapärane – nii näiteks tegelesime lõppeval nädalal eelarve töögrupis eelarvestrateegiaga aastateks 2024 kuni 2027.“

Tehva argument on, et see tagaks klubidele rohkem tasemelt ühtlasemaid mänge ning tuleks kasuks ka publikunumbritele. Milline on sinu seisukoht?

"Ka kümne klubiga täisprofessionaalne Premium liiga tagab klubidele rohkem ühtlasemaid mänge. Lihtsalt ambitsioon on erinev – praeguse plaani järele oleme tekitamas suuremat klubide ringi, kes päris tipus kaasa lööks ehk siis loome tippjalgpallipüramiidile laiemat põhja, et selle peale saaks kerkida kõrgema tipuga hoone. Tehva soov on hoida ringi kitsamana ja liikuda edasi ainult tipuga, mis lühikeses perspektiivis võib tunduda ahvatlev, aga pikas pigem mitte.

Kui liikuda mõtetes tagasi eelmisesse sügisesse, siis võitles Kalju president ka toona täisprofessionaalse liigani viivate solidaarsusmehhanismide vastu ja selle põhjust ei ole raske näha – kui eurorahad ja noortejalgpalli tulud maha võtta, siis on Premium liiga n.ö väikeklubide tulubaas täna Kalju omast laiem ehk siis tema mõtted lähtuvad pigem soovist vähendada konkurentsi ja garanteerida oma klubile koht tipus.

Mõistagi võib ettepanekut võtta ka kui usuküsimust, et kas meil jätkub tippjalgpallureid kümne või nelja või kuue klubi jaoks ja väidan siinkohal, et isegi praeguse jalgpalliharrastatavuse juures ei kasuta me oma potentsiaali ligikaudugi ära ehk siis kümne klubi korralik mehitamine ei ole probleem, eriti kui teada, et alates 2004. sündinud lastest kasvas jalgpalli harrastatavus hüppeliselt. On vaja vaid luua tingimused ja teha tööd – neist esimesega jalgpalli liit koostöös klubidega usinalt ka tegeleb. 12. septembril arutame juhatuses kolmanda solidaarsusmehhanismide käivitamist ja kevadel 2019 toome sellega seotud mõtted dialoogkohtumistel klubide ette arutamiseks, aga usun, et just sportliku edu ja mängijate arengu tagamiseks vajalikud tugimehhanismid on valdkond, kuhu investeeringu suuname. Tõenäoliselt käivitame juba praegu sellega seoses ka pilootprojekti, et näha kuidas asi reaalsuses välja tuleb.

Mis publikusse puudub, siis kahtlemata mõjub ka täisprofessionaalse liigani jõudmine ehk siis taseme ühtlustumine liigat positiivselt, aga publiku kaasamise võtmesõna on siiski kogukonnatöö ja kui vaadata kolme pilootklubi publikunumbreid viimasel kahel kuul, mil asi töös on olnud, siis siin tehakse selget hüpet. Oleme lähiajal välja kuulutamas ka ülejäänud Premium liiga klubidega koostöös kogukonnajuhtide palkamise konkursi ehk siis alates 1. jaanuarist 2019 on selline inimene jalgpalli liidu poolse rahastusega iga liigaklubi jaoks olemas.“

Kas ja milliseid muutuseid on Premium liigas lähiaastatel peale solidaarsusmehhanismide üldse oodata?

„Solidaarsusmehhanismid on sedavõrd suur ja kõikehõlmav samm edasi, et ma ei oska selle kõrvale midagi muud tuuagi või õigupoolest on kõik arengud solidaarsusmehhanismidega seotud. Solidaarsusmehhanismide erinevatest faasidest on palju räägitud, aga annan ehk siinkohal välja teise vaatenurga ja vaatlen seda kui jalgpalli liidu poolt tehtavat investeeringut liiga arengusse – aastast 2020 tõuseb see summa ligi kahe miljoni euroni ja kolmanda etapi käivitumisel hooajast 2021 või 2022 ületab kolme miljoni euro piiri aastas. Kui siia lisada investeeringud tippklubide infrastruktuuri, siis on summa veelgi suurem.

Üks muudatus siiski tuleb – kevadel 2019 toome dialoogkohtumistel klubideni ettepaneku, mille järele pehmenduks KTM (klubis treenitud mängija – toim) reegli rakendumise järgmine etapp. Hooajast 2021 peaks sellisel juhul tippliigades mängu alustama kaks ja lõpuni väljakul olema samuti kaks KTM mängijat. Praegu kehtiva reegli järele peaks tollest aastast rakenduma n.ö 3/2 süsteem, mis uue ettepaneku järele lükkuks 3 hooaega edasi.

Pikemate eesmärkide hulka kuulub ka Premium Liiga rahastamismudeli arendamine tagamaks klubidele stabiilset lisatulu – plaan selleks on olemas, aga selle elluviimine võtab aega. Nagu Superkarika järgselt ütlesin on Premium Liiga jätkusuutlik toimimasaamine jalgpalli liidu ja minu järgmine suur väljakutse ja ma olen kindel, et ka see eesmärk saab parimal võimalikul moel täidetud.“