"Kõik olid tublid ja andsid endast kõik, mis anda oli. Statistika võiks muidugi ründefaasis rõõmustavam olla. Jalgpallis hinnatakse ikka momentide ja väravavõimaluste tekitamist. Kaitsemänguga said mehed hakkama, aga ei ütleks, et rünnakul keegi millegi erilisega silma paistis," ütles Rüütli.

"Nagu Vassiljev ütleb - sealt sügavalt on raske ette jõuda. See teistmoodi asetus ei soosi ka seda eriti. Ääred liiguvad liiga vara keskele, kus on vähem ruumi, igalt poolt atakeeritakse - eest, tagant, äärtelt. Mööda ääri liikudes ei ründa sind vähemalt keegi äärejoone poolt. Ja see meie vasakjalgsete kasutamine... Ken Kallaste Inglismaal paremal äärel ei toitnud. See on mõtlemise koht."

Küsimusele, kas koondis on Magnus Pehrssoni käe all edasimineku teinud, vastas tema eelkäija Rüütli: "Oleneb, mis nurga alt vaadata. Võib-olla mõni trenn on huvitavam või saavad keelepraktikat rohkem. Oleneb, mille järgi hinnata. Mina arvan, et eks uuel valiktsüklil ole näha. Esimene tsükkel kulus meestel kohanemiseks. Ei hakka praegu kellelegi mett moka peale määrima. Ootan ja vaatan, mis edasi saab."

Edasipääsulootust pole olnudki

Levadia peatreener Marko Kristal tõdes, et Eesti edasipääsulootus kustus eelmisel sügisel 0:0 viigiga San Marinos. Rüütli sõnul pole meile Pariisi tuled kunagi paistnudki.

"Asju võetakse mäng-mängult. Igaühel kustub see lootus erineval ajal. Ma ei ole kunagi selle nurga alt vaadanud. Kas meil üldse algusest peale mingit edasipääsulootust on olnud? Oli ju teada, kes meil alagrupis on. Küsimus oli selles, kas näkkab või ei näkka," sõnas Rüütli.

Rüütli loodab, et koondis näitab täna kodupubliku ees Šveitsi vastu ilusamat mängu kui reedel Londonis. "Palju sõltub sellest, millise filosoofiaga Šveits peale tuleb - kas mõnel mehel on jalg sirge või on kõik tsükli lõpuni näljased, kas neil on plaanis meile ka hapnikku anda või keeratakse kraanid kohe kinni. Loodaks, et meie meeskond suudab rünnakul rohkem näidata, kui eelmises mängus."