Lukjanovi sõnul on sellised treeningud vajalikud, et anda noortele väravavahtidele piisavalt kogemusi ja spetsiifilisi oskusi. “Eesmärgiks on noortekoondiste väravavahtidega teha üks lisatreening nädalas. See tähendab, et näiteks U-17 poiss, kes käib ‘Tuleviku number 1’ treeningul järgmised 4 aastat, siis U-21 koondise juures olles on ta saanud juba ligikaudu 80-100 spetsiaalset väravavahi treeningut. See on lisatreening, kus saab tegeleda erialalise tehnika täiustamisega. Väga suur osakaal on just nendele poistele, kes tulevad klubide juurest, kus puudub eraldi väravavahtide treener. Nemad saavad oma tehnilisi oskusi just selles treeningud arendada.”

Juulis toimus nii vanemale kui ka nooremale grupile kaks treeningut. Augustis saab noorem grupp kokku neljal korral ning vanemad väravavahid kahel korral.

Lukjanov ise on projekti edenemisega siiamaani rahul olnud. “Treeningutel olen saavutanud hea kontakti poistega ja ma usun, et töö käib õiges suunas. Arendamist vajab veel koostöö treeneritega, sest videoanalüüs toob esile mõned puudujäägid ning ühtse nägemuse korral saab kõige suurema kasu sellest väravavaht. Treenime väravavahte, et ühel heal päeval keegi neist seisaks A-koondises väravas ja saaks suurepäraselt hakkama.”

Treeningute läbiviimise raskus langeb hetkel enamasti Lukjanovile üksi, kuid tema sõnul on igasugune abi tervitatav. “Mul on alati hea meel, kui leiduks treenerid, kellel on aega treeningutel osaleda. Info treeningute toimumise kohta peaks olemas olema kõikidel klubidel, kelle väravavaht projekti kaasatud on. Kui leidub aega treeneril vaatama või ka abistama tulla, siis on nad alati teretulnud. Esimeses treeningus oli mul abiks Ats Kutter, kellega koos viisime treeningu läbi. See lihtsustab tehnika analüüsi, sest ma saan rakendada teise treeneri harjutuste läbiviimiseks ning ise jälgida väravavahtide sooritust.”

Sel suvel on projektist osa võtnud 12 noort väravavahti erinevatest vanusegruppidest.