Martin Vunk: motivatsioon oli kogu Flora probleem

Meistriliiga eelmise aasta parim mängija Martin Vunk andis novembris allkirja oma esimesele välislepingule ning ootab uut aastat, mil saab end Rootsi esiliigas Södertälje Syrianska meeskonnas proovile panna.

Pikka aega Flora-süsteemis mänginud Vunk soovinuks varem piiri taha pääseda, kuid nimetab levinud väiteid teda kodumaal vaevanud motivatsioonipuuduse kohta ülepaisutatuks.

25-aastane poolkaitsja räägib Soccernet.ee-le antud pikas intervjuus oma uuest klubist innuga ning näeb Rootsis head võimalust suurematele meeskondadele silma jääda.

Samal ajal lahkab ta Tallinna Flora probleeme, mistõttu tänavu koduliigas medaliteta jäädi. Klubisisesed probleemid jätsid tema hinnangul jälje kogu meeskonna motiveeritusele.

Kõigepealt palju õnne, kauaoodatud välisleping on nüüd taskus. Kui palju oled Sa uue klubiga tutvuda jõudnud, kui rahul Sa selle üleminekuga oled ja kas kas oli ka teisi variante?

Oli küll veel variante, aga ühtegi sellist sajaprotsendilist ei olnud. Klubiga tutvuda jõudsin niipalju, et kui käisin seal kohapeal lepingut tegemas, siis mulle näidati ümbrust ja seletati, aga neil endal oli puhkus sel ajal.

Treeningtingimusi ma nägin, aga mängijaid ei näinud, trenni teha ei saanud nendega. Rahul võib selles mõttes olla, et Eestist sain välja ja Floras on nüüd ka järgmisel hooajal keerulised ajad.

Ma arvan, et  see oli ikkagi hea samm edasi, sest seal rohkem neid silmapaare, kes vaatamas käivad, ja sealt edasi on juba lihtsam saada.

Floras rasked ajad?

No tuleb palju uusi mängijaid jälle ja uus treener...

Tegelikult pole see Sinu esimene kogemus välismaal. Oled mänginud lühiajaliselt ka Soomes ja Inglismaal. Need polnud päris see tera, aga räägi nendest natuke lähemalt.

Soomes olin esimesest kolmanda klassini, seal ma alles alustasin jalgpalliga. Inglismaal käisin kolledžijalgpalli mängimas. Käisin ka katsetel mõnes kohas, aga seal jäid lepingud naljakate asjade taha.

Cheltenhamist öeldi, kui ma esimest korda Inglismaal käisin, et tule siia ja kirjutame lepingu alla, aga läksin sinna ja siis peatreener just vahetus ja seetõttu see ebaõnnestus.

Siis ma käisin Forrest Greenis, tugevuselt viienda liiga klubis. Tegin nendega kaks-kolm nädalat trenni, kõik sobis ja öeldi, et treeningmängus antakse võimalus, aga seal pandi mind paremkaitsesse mängima - täitsa müstiline! Treeningmängule ilmus kümmekond uut tüüpi ja sisuliselt ei antudki mulle üldse võimalust.

Välismaa kogemus vähemalt olemas?

Selles ma küll mingit takistust ei näe, et ma ei suudaks kohaneda. Rootsiski on seltskond üsna sõbralik ja keeleprobleeme mul ka usutavasti ei tule, sest kõik räägivad inglise keelt.

Kas Syrianskasse siirdumise osas oli mingi roll ka sellel, et Vladimir Voskoboinikov mängis seal sel aastal?

Voskoboinikovi kaudu saadi minuga kontakt ja nad jälgisid võib-olla selle poolest koondisemänge rohkem. Ma ei oskagi öelda, kui tähtis see oli.

Rääkisid ka Voskoga sellest klubist?

Natuke tutvustas jah. Ta rääkis, et seal on väga kuumaverelised lahingud neil omavahel Assyriska ja Syrianska meeskondadel.

Treenivad samal väljakul ja on sama linna meeskonnad ning nende mängudele pidi ilmuma ligi 15 000 pealtvaatajat. Selline huvitav duell. Taseme poolest pidi olema kohati isegi kõrgem kui Soome meistriliiga.

Eestiga ei anna võrreldagi?

Kindlasti mitte. Eestist on see samm edasi kindlasti.

Syrianska koduleht kirjutas, et nad on Sul pikka aega silma peal hoidnud. Olid Sa nende huvist teadlik ka sel hooajal klubi eest mängides?

Nad nägid mind esimest korda vist Türgi-mängus võõrsil. Siis nad märkasid mind koondisetasemel, aga enne seda olime käinud Floraga veebruaris sõprusmängul nendega ja seal olevat ma neile silma jäänud. Huvi algas sealt, aga tõsisemalt jälgiti alates Türgi-mängust.

Mis positsioonil Sa Syrianskas mängima hakkad ning kui tugev konkurents sellele kohale on?

Kirjutatakse nii, et peaksin mängima kaitsva poolkaitsja rolli, aga niipalju, kui ma peatreeneriga rääkisin, siis saan ikka rünnakule ka liituda. Enam-vähem sama roll, nagu ma Floras mängisin.

Floras mängisin kohati ka ründaja all, aga päris sellist rolli seal ei ole vaja mängida. See ei ole ka päris minu loomulik positsioon enam. Pigem kaitsev, hoidev poolkaitsja.

Leping Syrianskaga kestab kaks aastat. Võtad Sa seda kui võimalust end jalgpallurina realiseerida või pigem hüppelauana?

Mõlemat. Eesmärk on ennast uuesti tippvormi saada ja sealt võib-olla aasta pärast juba kuskile edasi hüpata. Seal on kõrgliiga meeskondi päris palju jälgimas igal mängul.

Neil on kõige rohkem telemänge ka näiteks omavahelise duelli pärast juba. Mulle öeldi nii, et iga mäng käib keegi vaatamas. Päris selliseid Flora-Paide mänge seal vist ei tule, kõik on hea tasemega mängud.

Kui kaugele pead endale reaalseks jalgpallis jõuda? Päris esimeses nooruses Sa enam ei ole...

Ma arvan, et Rootsi kõrgliigasse miks mitte. See on esimene siht, jõuda kuskile meistriliiga tasemele välismaale. Ja sealt saab juba edasi vaadata. Utoopilisi eesmärke ei saa omale seada, vanus on ka juba selline, et pole enam esimeses nooruses.

Räägime natuke lõppenud hooajast. Hooaja eel peeti Florat veel tiitlisoosikuks, aga lõpuks jäite isegi medalitelt välja. Miks nii läks?

Palju asju, mille taha see jäi. Esmalt see, et eelmine hooaeg lahkusid paljud põhitegijad ja see meeskond, kes uueks aastaks komplekteeriti, oli üsna noor.

Mis põhjuseid veel võiks tuua... kindlasti oli klubisiseseid probleeme igasuguseid. Nagu nüüd ajakirjandusest välja tuli, oli palgaprobleem suur ja eks seal oli igast asju, mille taha see jäi. Oma mäng ja tase ei vedanud välja, puudujääke oli palju.

Palgavõlgnevustest räägitakse palju ja selle kohta küsisid palju ka meie külastajad. Kui palju see tegelikult tunda annab?

Tegelikult annab päris palju tunda. See võlg kasvas niivõrd suureks, et sellest räägiti põhimõtteliselt iga päev ja see segas juba trenni tegemist.

Raske on elada ilma rahata ja igapäevaprobleemid on kõigil kaelas, eks ta mingi hetk ikka kandub edasi ka niiöelda töötegemisse.

Kuidas Sinul on, võlad jäid üles?

Eks kõigil on võlad üleval, aga loodetavasti leitakse lahendus sellele tulevikus. Alati on leitud.

Rootsi esiliigas on rahaline seis tunduvalt parem? Kordades?

Eestiga ei anna võrreldagi. Kordades jah.

Flora tulemuste osas tuli hooaja lõpus suur edasiminek pärast seda, kui Janno Kivisild asus Flora abitreeneriks. Oli see kokkusattumus või andis see tõesti nii palju juurde?

Janno trennid andsid kindlasti juurde. Tal on oma nägemus treeneritööst ja ta tõi nagu lisa Tarmo [Rüütli] trennidele.

Tõmbas meeskonda vähe rohkem käima ja võib-olla lõpus leiti natuke rohkem motivatsiooni ka. Kuna esikolmikusse ei pääsetud, siis sellega läheb ka UEFA koht kaduma.

Seepärast oli suur motivatsioon karikamängu võitmisel ja ka Balti liigas. Seal anti sada protsenti endast ja tulemused tulid ka. Ma arvan, et Janno roll oli kindlasti märgatav just läbi trennide.

Aivar Pohlak on öelnud, et ta on pidanud Sind mitu korda veenma karjääri jätkama. Kui tõsised need motivatsiooniprobleemid ikkagi olid?

See kõik on ülepaisutatud, mida Aivar on meedias rääkinud. Temal on muidugi oma nägemus igast inimesest. Meil on igasuguseid vestlusi olnud, aga see on natuke ülepakutud, sest motivatsiooniprobleemid pole nii suured olnud, nagu tema seda ajakirjanduses väidab.

Pigem tulid need motivatsiooni leidmise raskused nende probleemide pealt, mis olid klubitöös valesti. Ma võin julgelt väita, et see ei olnud ainult mina, kel vahel motivatsiooniprobleemid välja lõid.

See oli kogu võistkonna probleem. Ma ei hakka siin suure tähe all rääkima, aga neid probleeme oli sel hooajal klubi sees palju.

Mis Sa arvad, kuidas läheb Floral järgmine aasta? Kas senise poliitika jätkudes on reaalne lähiajal meistriks tulla?

Poliitika peaks järgmisel aastal muutuma. On tehtud kõvasti koosolekuid ja järeldusi, eks vaatab, mis tuleb. Uue treeneri toomine klubisse on kindlasti huvitav samm ja annab mängijatele juurde.

Raske on ennustada, kuidas läheb, sest ei tea, kuidas teistel meeskondadel on... mõned muutuvad tugevamaks, mõned nõrgemaks. Kohta on raske ennustada, aga saab huvitav olema, sest järgmine hooaeg on Floras jälle uus tuumik ja vanemaid mängijaid jääb jälle vähemaks.

Huvitav, et kui Pasi Rautiainen lahkus Florast, siis Aivar Pohlak ütles, et üheks tema puuduseks oli mängijate arendamine.

Kindlasti ei olnud. Ma arvan, et läbi tema trennide ja entusiasmi andis ta kõigile juurde. Olen täiesti kindel, et kõik tegid mingi sammu edasi, kes väiksema, kes suurema. Näiteks vaata Juha Hakolat, täiesti nullist - tuli õppima Eestisse - tegi sellise sammu edasi ja on nüüd Hollandi kõrgliigas.

Ei saa öelda, et ta ei arendanud mängijaid. Ta on superhea treener, aga vahepeal katus sõidab - mängijatega suhtlemine oli tema nõrgem pool. Trennid, füüsiline ettevalmistus ja kõik olid ikka viimase peal.