"Võtmeülesanne oli see, et me ei tohtinud lasta Küprosel nende mängu mängida. Peaaegu kogu kohtumise jooksul see õnnestus - nad olid sunnitud mängima pikkade pallidega," oli Reim rahulolev.

"Kahjuks momentide loomisel jäime hätta, samas oli kontroll kaitses olemas, selline ärev äravajumine tuli teise poolaja lõpupoole, kui vahetustega rütm käest läks ja sealt ka Küprose kõige ohtlikum moment tuli. Kokkuvõttes mõistagi vahetused õigustasid. Mängu lõpp oli väga raske mõlemale tiimile, läks kangutamiseks. Mulle tundus, et vastastel oli eelmine mäng rohkem jalgades," arutles Reim.

Kuidas Eesti koondis sel aastal nii häid tulemusi on saavutanud? "See on tiimitöö. Üksi ei ole võimalik mitte midagi teha. Oleme saanud hea duhhi, hea hingamise. Alustasime eelmisel aastal heade mängudega, aga pauk tuli vahele, mis tegi ärevaks. Kaitse põles ja pidime muutusi tegema, mis on toiminud. Kodumängudes on ründemängu ka, oleme julgemalt mänginud ja eneseusk on taas olemas."

Kui raske on meeskonnale 93 minutiks kannatlikkust sisendada? "Muudatusi taktikaliselt anname meie märku. Arutame pingi peal ka erinevaid võimalusi ja variante. Poolajal oli Nikitaga natuke probleeme ja pidime olema valmis iga hetk teda vahetama. Teise poolaja keskel läks Taijo jalg krampi ja seetõttu pidime vahetustega ootama. Kui oli näha, et nad peavad lõpuni vastu, siis saime ettepoole tuua väga palju teist tüüpi ründajaid, kui Joonast ründajaks nimetame, aga hea, et on mängijaid valikus, kes on valmis Nikitat asendama, aga vajadusel ka raskel hetkel tippu minema."